Kuidas soomlastel toituda soovitatakse

Möödunud novembri lõpus avaldati Soomes üldriiklikud toitumissoovitused, raporteerib Koiduajale Kouvolas elav eestlane Paul Oja.

Üldisi toitumissoovitusi on Põhjamaade ministrite nõukogu tellimusel ja rahastusel koostatud juba 1980. aastast saadik. Nende alusel koostavad riikide endi vastavad organid riigisiseseks kasutamiseks mõeldud suunised. Soomes tegeleb sellega Riiklik Toitumusnõukogu, mille nõuandeid viib ellu Ruokavirasto ehk Toiduamet.

Punast liha soovitatakse süüa mitte üle 350 g nädalas (eelmine soovitus aastast 2014 lubas kuni 500 g). Punast ja töödeldud liha seostatakse pealegi vähi-, südame- ja veresoonkonnahaigustega. Linnuliha oleks eelmiste soovituste järgi muidu hea, aga nüüd seda ei soovitata, kuna selle tootmine koormab loodust. Taimede, puuviljade ja marjade soovitatud päevaports on kokku 500–800 g.

Soovituste koostamise töörühma töös osalenud Helsingi ülikooli toitumisteaduse dotsent Jelena Meinilä selgitab Yle uudisteportaalis, et kõige vähem mõjutatakse looduskeskkonda siis, kui nii punast kui ka linnuliha ei sööda üldse. Uute toitumissoovituste järgi lihata menüü ei põhjusta toitumisriski, kui toidusedel on piisavalt mitmekülgne. Kaunviljad, nagu herned, oad ja läätsed on alternatiiviks loomsele proteiinile.

Helsingi ülikooli toitumisteaduse professorid Mikael Fogelholm ja Maijaliisa Erkkola kirjutavad ajalehes Helsingin Sanomat, et toitumissoovitused on alati koostatud poliitilise mandaadi alusel. Paar lauset hiljem rõhutavad nad ometi: „Soovitused on teaduslikud, mitte poliitilised.“  

„Soovitused põhinevad puhtalt teadusel, neid koostavatel teaduritel ei tohi olla erapoolikut suhet ehk seoseid näiteks tööstusega või kellegi huvisid kaitsvate organisatsioonidega,“ seletavad professorid.

Teadus peaks ju tõesti andma uurimustega tõestatud ja kontrollitud tulemusi. Häda on ainult selles, et mitte kõik teadlased pole uurimistulemuste suhtes samal arvamusel. Näiteks: suur hulk tunnustatud teadlasi maalib kliimakatastroofi koledusi ekraanile. Kuid teine suur hulk tunnustatud teadlasi on veendunud, et järeldused on tehtud valedel eeldustel ja mingit inimtekkelist kliimamuutust ei ole ega tule. Paljud autoriteedid leiavad, et tuugenite-räimehirmutiste toodetud elektri taga pole muud kui puhas värske tuul, paljud aga näevad, et soovitud hulga tuugenite valmistamiseks tuleks maakera meie jalge all teatud loodusvaradest sootuks sõredaks uuristada. Ülivõimsalt suurel enamikul inimestest puudub pädevus põhjendatud eelistuste tegemiseks, mistap neil ei jää muud võimalust, kui võtta mingi seisukoht ning sellesse uskuma jääda.

Kui teaduse usaldusväärsus on end sellest küljest näidanud, siis pole ime, et ajalehtedes avaldatud toitumissoovitused on sotsiaalmeedias osaks saanud üsna tormilisi reaktsioone. Mainitud professor Erkkola näiteks on saanud üsna üksikasjalikke nõuandeid, kuhu uued toitumissoovitused pista tuleks. Kommentaatorid leiavad, et inimene on lihasööja ning selleks ka jääb.

Tõepoolest: „Liha söömine on olnud osa identiteedist nii kaua, et seda ei kõiguta kurtmine ega harimine. Igaüks teab, et soomlased söövad ebatervislikult palju punast liha ja et liha tootmine koormab loodust. Ometi süüakse liha sama palju või koguni rohkem kui enne.“ Nii leiab Helsingin Sanomate reporter Maria Pettersson oma arvamusloos.

Noh, juba Toots teadis, et kui ei aita pesu, aitab trullimine. Laste teadvus ja arusaamad on teadagi kõige kergemini mõjutatavad. Nii pakub ka Pettersson retsepti: „Kui soomlaste toitumisharjumusi tahetakse kiiresti muuta, siis aastatuhandete vanust lihasööjaidentiteeti on asjata püüda murda. Selle asemel tasub välja töötada ja pakkuda hõlpsaid ja soodsa hinnaga taimetoite, mida lapsed sööma nõustuksid.“

Professor Erkkola selgitab lähemalt: „Soovitused on mõeldud juhtnöörideks, mida poliitilised otsustajad, koolide köögid, tervishoiutöötajad, toidukauplused või toiduainete tootjad võivad oma valikuid tehes järgida.“ Vastav nending on fikseeritud ka soomekeelses Wikipedias: „Riikliku Toitumusnõukogu soovitusi järgitakse muuhulgas koolitoitlustuses ja haiglates.“ Sitikafileed teadusele tuginevad soovitused esialgu siiski veel ei sisalda.

Muidugi, kes kõik enda toidud oma koduköögis algusest lõpuni ise valmistab, see võib ametlikud soovitused rahus tähelepanuta jätta. Keegi teda sundima ei tule, Soome on vaba maa.

Ja lõpetuseks. Ajakirjanik Annukka Oksanen Kopenhaagenist teatab Suomen Kuvalehti uusaasta esimeses numbris, et Taanis on pilootprojekti korras hakatud lehmadele söötma 3-nitroksipropanooli sisaldavat toidulisa, mis pidavat lehmade metaanieritust vähendama koguni 30%. Aine on teaduslikele andmetele tuginedes tunnistatud ELi territooriumil täiesti ohutuks nii lehmadele kui nende piima kaudu ka inimestele. Kas see loomaliha tootmise reputatsiooni looduskeskkonna koormajana kuidagi ka parandada aitab, seda ma väita ei julge.