24. mail toimus Helsingi äärelinnas Soome rahvuslaste korraldatud rahvusvaheline konverents Äratus (Awakening), mille peakorraldajaks oli Sinimusta Liikumise (Sinimusta Liike) juht ja rahvuskonservatiivne aktivist Tuukka Kuru. Tegemist oli neljanda omataolise üritusega, mis on varasematel aastatel kandnud sama nime ning toonud kokku eri maade rahvusmeelseid mõtlejaid ja liidreid. Seekordne konverents kulges rahumeelselt, ilma vastumeeleavaldusteta ning ilma turvameetmeid vajamata.
Konverentsil osalesid esinejad ja kuulajad nii Euroopast kui Ameerika Ühendriikidest, pakkudes laiapõhjalist arutelu rahvusriikide tulevikuväljavaadetest, demograafilistest probleemidest, majanduskeskkonna muutustest ja kultuurilisest identiteedist.
Avaettekande pidas rootsi rahvusluse eestkõneleja Dan Eriksson, kes juhib nii organisatsiooni Det fria Sverige kui Euroopa rahvuslaste koostöövõrgustikku Europa Terra Nostra. Eriksson esitas provokatiivse küsimuse: mis saab siis, kui eurooplastel ei õnnestu migratsiooni pidurdada ega sündimust tõsta? Tema hinnangul ei piisa rahalistest toetustest sündimuse tõstmiseks, kuna probleem on tema sõnul vaimne – eurooplastel tuleb taasleida kultuuriline eneseusk ja tulevikulootus. Eriksson rõhutas iseseisvate rahvuslike kogukondade loomise vajalikkust ning nägi ka tehisintellekti rolli tuleviku ühiskonnakorralduses, kus väiksem rahvaarv ei pruugi tähendada allakäiku.
Soome keskkonnaaktivist Werner Toivonen keskendus oma ettekandes ülemaailmse rahvastiku kasvu ja tööstusliku põllumajanduse seostele. Tema sõnul on tänapäevane põllumajandus suuresti sõltuv keemilistest väetistest, mille laialdane kasutuselevõtt 20. sajandi alguses võimaldas planeedi rahvaarvul kasvada 2,5 miljardilt üle 8 miljardi. Samal ajal on nälg maailmas tema väitel süvenemas ning keskkonnaseisundi halvenemine võib tuua lähikümnenditel kaasa sadu miljoneid keskkonnarände tõttu ümberasujaid. Toivoneni hinnangul peavad Euroopa rahvad valmistuma toidutootmise autarkiaks ja rahvastiku kestlikuks vähenemiseks.
Ameerika filosoof ja akadeemik David Skrbina kõneles tehnoloogia mõjust ühiskondadele ja kultuurilisele iseseisvusele. Ta rõhutas rahvusliku suveräänsuse säilitamise tähtsust olukorras, kus globaalne sõltuvus tarneahelatest ja rahvastiku kasv ohustavad looduslikku tasakaalu. Skrbina peab rahvastiku kahanemist paratamatuseks ja isegi positiivseks võimaluseks, mis võimaldaks ühiskondadel oma eluviise ümber mõtestada. Samuti kritiseeris ta oma kogemuste põhjal akadeemilise vabaduse piiratust ideoloogiliselt tundlike teemade puhul.
Briti rahvusorganisatsiooni Patriotic Alternative juht Mark Collett esitas statistilise ülevaate Suurbritannia rahvastikumuutustest. Tema sõnul on mitmetes Suurbritannia suurlinnades valged britid juba vähemuses ning trend jätkub. Collett tõdes, et ühiskonnas on tekkinud ulatuslik arusaam toimuvast muutusest ning see on toonud kaasa suurema identiteediteadlikkuse. Ta rõhutas, et olenemata sellest, kas rahvuslik enamus säilib või mitte, peab rahvuslik liikumine jätkama oma väärtuste kaitsmist.
Ameerika publitsist ja sotsioloog F. Roger Devlin keskendus sündimuse languse sotsiaalsetele ja kultuurilistele põhjustele. Tema hinnangul on tööstusrevolutsioon, feminism ja peremudeli muutus viinud selleni, et paljud kõrgharidusega naised ei abiellu ega saa lapsi. Devlin leidis, et ühiskonnas on vaja taastada pereväärtuste ja majandusliku toetuse tasakaal. Ilma sellise ühiskondliku ümberkorralduseta ei ole tema sõnul võimalik sündimuse püsivat tõusu saavutada.
Horvaadi politoloog Tomislav Sunić keskendus Euroopa rahvaste vaheliste pingete ja kultuurilise ühtsuse küsimusele. Tema sõnul on Euroopa rahvaste pikaajaline sisemine rivaalitsemine olnud komistuskiviks ühtse rahvusliku eneseteadvuse juurdumisel. Ta hoiatas, et kultuuriline eneseväärtustamine peab toimuma ilma teiste eurooplaste suhtes ajaloolist üleolekut demonstreerimata. Samuti tõi ta välja, et läänemaailmas on valgete enesevihkamine muutunud nähtuseks, mis raskendab rahvuslike väärtuste taastamist.
Konverents Äratus näitas, et Euroopas ja Ameerikas leidub aktiivseid mõtlejaid ja liikumisi, kes otsivad lahendusi rahvusliku identiteedi, demograafiliste muutuste ja sotsiaalsete pingete küsimustele. Kuigi käsitletud teemad olid mitmetahulised ja kohati vastuolulised, ühendas osalejaid soov arutada oma ühiskondade tulevikku kriitiliselt, lähtudes rahvuslikest väärtustest ja kogukondlikust vastutusest nii oma rahva kui globaalse keskkonna eest.
