Eesti metsade tulevik ripub nüüd otsustavalt õhukestel niitidel, kui kliimaministeeriumi uued plaanid on tõstatanud tõsiseid muresid looduskaitsjate seas. Kriitikute sõnul võib kliimaministeeriumi eelnõu kogukondadele suurema kontrolli andmise asemel viia hoopis loodusvarade hävitamiseni.

Kaks aastat tagasi käivitunud valitsuse algatus, mille eesmärk oli anda kohalikele kogukondadele suurem kontroll oma kodumetsade üle, seisab nüüd silmitsi terava vastuseisuga. Looduskaitseorganisatsioonid hoiatasid juba toona, et selline seadusemuudatus võib segadust suurendada ning kohalike õigusi vähendada. Kuigi algatus jäi toona soiku, on see nüüd väikeste muudatustega tagasi, sütitades uue laine vastasseisu.

Seni kehtinud korra kohaselt pidi Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) asulalähiste metsade majandamisel arvestama kohalike elanike ettepanekutega. Kuid uue eelnõu kohaselt antakse kohalikele omavalitsustele suurem voli määrata metsaalasid ning RMK peaks saama nende plaanide kooskõlastamiseks omavalitsustelt heakskiidu. Kuigi kliimaministeeriumi ametnikud kinnitavad, et uues eelnõus on omavalitsustele antud detailsemad volitused, on looduskaitsjate sõnul jäänud ohukohad endiselt samaks.

Eesti keskkonnaühenduste koja hinnangul on muudatused minimaalsed ning tekitavad rohkem küsimusi kui vastuseid. Liis Keerberg Eesti Keskkonnaühenduste Kojast märkis, et isegi väiksem sõnaline muudatus võib kaasa tuua suuri negatiivseid tagajärgi. Kõige murettekitavamaks peetakse üleminekut mõistele “metsamajandamiskava” kohalt “metsatööde plaan”, mis võib segadust veelgi suurendada ja õigusliku olukorra ebamäärasemaks muuta.

Kliimaministeeriumi vastuseks on olnud, et metsamajandamiskava ja metsatööde plaani vahelisel eristamisel on eesmärk selgitada dokumentide õiguslikku iseloomu ning kinnitatakse, et muudatus ei muuda plaani lihtsamini muudetavaks. Siiski jäävad looduskaitsjad skeptiliseks, kartes, et uus eelnõu võib viia õigusliku segaduseni ning panna ohtu loodusväärtused.

Lisaks muretsetakse selle üle, et RMK-l säilib endiselt õigus ise määrata KAH-alade raiete tingimusi, mis võib suurendada lageraiete survet. Lageraied on Eesti metsatöösturite hulgas levinud metsamajandamisviis, mis on kohalike kogukondade seas põhjustanud palju vastuseisu.

Kliimaministeeriumi sõnul peaksid KOV-id saama rohkem kaasarääkimisõigusi ning seeläbi saaksid kohalikud kogukonnad otsustada, millist metsamajandamist nad soovivad. Kuid metsakaitseaktivistid kardavad, et uued plaanid võivad viia lõpuks looduse hävitamiseni ning jätkata lageraielembusega metsanduspoliitikat.

Olukorda kommenteerides rõhutas RMK, et nad püüavad kaasata kohalikke kogukondi metsatööde kavandamisse ning võtavad nende ettepanekuid tõsiselt arvesse. Siiski on vastasseis jätkuvalt terav ning tulevik Eesti metsade jaoks jääb ebaselgeks.