MTÜ Hoiame Loodust esitas kliimaministeeriumile avaliku nõudmise ametnike koheseks vallandamiseks, süüdistades ministeeriumi seadusevastase seadusloome läbiviimises. Looduskaitseühenduse väitel on ministeerium tunnistanud, et metsa asemel puuistandike rajamine on seadusega vastuolus, ning et seda seadusemuudatust on edendatud peamiselt metsatööstuse lobitöö tulemusena.
MTÜ Hoiame Loodust juhatuse liige Mati Sepp kinnitas dokumente uurides tehtud avastust, et kavandatav seadusemuudatus oleks olnud vastuolus kehtivate seadustega. Pärast avastust pöördus organisatsioon oma partnerite poole, kes edastasid teabe Euroopa Liidu ametkondadele. Saadud kinnitus andis alust kahtlustada seadusevastast tegevust kliimaministeeriumis, mispeale Hoiame Loodust üritas ministeeriumiga ühendust võtta. Vaatamata nädala pikkustele tulututele katsetele saadi lõpuks möödunud reedel ministeeriumilt kinnitus, et seadusandlust hakatakse tõepoolest põhjalikumalt uurima.
MTÜ Hoiame Loodust süüdistab kliimaministeeriumi Eesti Vabariigi ajaloo ühes suurimas seadusvastases seadusloomes ning nõuab vastutavate ametnike, eelkõige metsaosakonna juhataja Meelis Seedre kohest vallandamist. Mati Sepa sõnul on Seedre tuntud kui metsatööstuse huvide eest seisja, ning tema tegevus on seadnud ohtu nii Eesti looduse kui ka ettevõtluse.
Sepp rõhutas, et olukord, kus seadusvastane tegevus jääks karistuseta, seab ohtu Eesti Vabariigi demokraatliku korra ning tekitab ohtliku pretsedendi. “Eestis peab valitsema kord ja seadus peab olema ülimuslik. Kui riiki juhtivad ametnikud ei suuda oma ametikohustusi seaduslikult täita, siis tuleb neil lahkuda,” lisas Sepp.
Kliimaministeerium on tunnistanud, et varasemad plaanid rajada metsa asemele tööstuslikke puupõlde on vastuolus kehtivate seadustega. Esialgu kavandati rajada puuistandikke kuni kolme Hiiumaa suurusele alale, kuid uute hinnangute kohaselt oleks lubatud maksimaalne pindala ligikaudu kolm neljandikku Hiiumaa suurusest.
Kliimaministeeriumi elurikkuse asekantsler Antti Tooming selgitas Postimehele, et Euroopa Liidu regulatsioonide tõttu ei ole võimalik asendada metsamaadel kasvavaid hall-lepikuid puuistandikega, nagu varem planeeriti. Augustis esitatud metsaseaduse muutmise seaduseelnõu kohaselt oleks hall-lepikute asemele istandikke kavandatud umbes 218 000 hektarile.
Sellegipoolest läheb ministeerium senistel andmetel eelnõuga edasi, lootes sellele sügisel saada Riigikogu heakskiidu.
