Vabariigi Valitsus otsustas neljapäeval, 10. septembril ametist vabastada kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuuse. Tema viimane tööpäev on 15. september. Vaatamata ametlikele selgitustele on ilmsiks tulnud, et otsuse tegelik taust on palju poliitilisem: peaminister Kristen Michali poolt järgmise kaitseministri kandidaadiks esitatud Martin Herem seadis tingimuseks Kuuse lahkumise, et tal oleks uude ametisse asudes vabamad käed personali kujundamisel.

Kuuse puhul ei ole tegemist tavalise ametnikuga, kelle vahetamine valitsuse poliitilise suuna muutudes võiks olla iseenesestmõistetav. Ta on pikaajaline julgeoleku- ja välispoliitika asjatundja, kes töötas Välisluureametis aastail 1998–2019, neist üheksa viimast aastat peadirektori asetäitjana. Seejärel oli ta 2019.–2023. aastal Eesti suursaadik Ukrainas ning 2023.–2024. aastal suursaadik Leedus, enne kui Hanno Pevkur esitas ta 2024. aastal kaitseministeeriumi kantsleriks. Kuusele on antud nii Valgetähe V klassi kui ka Riigivapi III klassi teenetemärk.

Just seetõttu on tema sundlahkumine eriti ebameeldiv pretsedent. Kuusk ei esitanud ise tagasiastumisavaldust, vaid ütles avalikult, et tema ametist vabastamise peab otsustama minister ja valitsus. Samal ajal leidis ta, et uuel ministril on põhimõtteliselt mõistlik saada võimalus endale sobiv kantsler valida. „Mina tagasi ei astu, see on ministri otsus, valitsuse otsus, kantsler ametist vabastada,“ ütles Kuusk teisipäeval ETV saates „Esimene stuudio“.

Mitme meedias avaldatud allika kohaselt oli konflikt seotud juhtimisstiiliga. „Küllap siis need kaks maailma on veidi nihkes“, lausus Herem Tartu Postimehele, kommenteerides enda ja Kaimo Kuuse maailmavaatelisi erinevusi. „Meil on kiire ja riske tuleb võtta“, leiab Herem. Kuusk on samas hoiatanud lähenemise eest, kus kaitseministeerium eeldaks vaikimisi teistelt asutustelt allumist. „Mitte see, et meie oleme kaitseministeerium ja kõik teised peavad meie soovidele kuuletuma. See ei tööta niimoodi,“ ütles ta Kuku Raadios.

Veel tõsisemaks muudab olukorra riigisekretär Keit Kasemetsa roll. Enne Pevkuri ametlikku ettepanekut kohtus Kasemets Kuusega. Vestluse sisu ei ole kumbki osapool avalikustanud, kuid Eesti Ekspressi ajakirjanik Madis Hindre ütles „Aktuaalses kaameras“, et tema käsutuses on mitmest allikast pärit info, mille järgi pandi Kuusk vestlusel väga konkreetse valiku ette: „Kas lähed heaga või lähed halvaga, kas lähed sõbralikult või mitte nii sõbralikult“. Kasemets ise keeldus vestluse sisu kommenteerimast, väites Delfile üksnes, et sellised konsultatsioonid kuuluvad riigisekretäri töö juurde ja et tema poole pöördusid nii minister kui ka kantsler.

Samas annab avaliku teenistuse seadus ministeeriumi kantslerile spetsiaalse kaitse. Kantsleri võib koostöö mittelaabumise tõttu vabastada ministri hinnangu põhjal, kuid sellisel alusel ei tohi seda teha enne kuue kuu möödumist ministri ja kantsleri koos töötamise algusest. Lisaks tuleb sellisest vabastamisest üldjuhul vähemalt 30 kalendripäeva ette teatada. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets on pöördunud õiguskantsleri poole palvega kontrollida Kuuse vabastamise õiguspärasust ning hinnata, kas valitsuse ja kaitseministri tegevus vastab hea halduse ning professionaalse ja poliitiliselt sõltumatu avaliku teenistuse põhimõtetele.