Põhja-Pärnumaal Virtsu lähedal asuv Laelatu puisniit, kus asub üks Euroopa ja maailma kõige liigirikkamaid taimekooslusi, on metsatööde käigus saanud rasket kahju. Keskkonnaameti tellitud puisniidu taastamistöödel pöörati segamini pinnas, mis võib oluliselt mõjutada puisniidu loodusväärtusi. Vastuseks on keskkonnaamet alustanud väärteomenetlust, püüdes välja selgitada juhtumi asjaolusid.
Keskkonnaameti avalduse kohaselt oldi juba jaanuaris rikkumisest teadlikud, kuid juhtumit otsustati põhjalikumalt uurida alles kevadel, kui lumikate on sulanud ja olukord selgem. See tähendab aga, et avalikkus sai juhtunust teada alles nüüd tänu loodushuvilisele Peeter Vissakule. Puhtu-Laelatu looduskaitseala kunagine juhataja, loodusgiid ja fotograaf Peeter Vissak avastas puisniidult sügavad roopad, mis on segi keeranud sadu meetreid niidukamarat ning koos äärevallidega ulatuvad kohati poole meetri sügavuseni.
Laastamistöö, mis leidis aset eramaal, on kaitsealusele Laelatu puisniidule tekitanud märkimisväärset kahju. Kuigi algne harvendusraie ei kahjustanud puisniitu, tekitas suuri kahjustusi valel ajal märja maa peal teostatud väljavedu. Segi pööratud siilud paiknevad puisniidu kõige liigirikkama ja väärtuslikuma osa lähedal, kus leidub ühel ruutmeetril isegi kuni 76 liiki soontaimi.
Pinnase kahjustuse ulatus, mille on põhjustanud rasketehnikaga sisse sõidetud roopad, on endiselt teadmata ning keskkonnaamet peab seda alles selgitama. Kuigi amet on töö peatanud ja juba kontrollinud olukorda kohapeal, tuleb kahju täpne ulatus alles välja selgitada.
Laelatu puisniit on üks Eesti ja Põhja-Euroopa kõige liigirikkamaid taimekooslusi ning selle kahjustamine mõjutab oluliselt piirkonna bioloogilist mitmekesisust. Teadlaste sõnul võib roobastest põhjustatud kahjustuste taastumine võtta omajagu aega ning see seab kahtluse alla sealse elurikkuse säilimise. Kui võtta arvesse maailma väikesemõõtkavaliste alade soontaimede absoluutset liikide arvu, hoiab Laelatu puisniit teist kohta, kusjuures ühel ruutmeetril võib leida kuni 76 liiki. See jääb alla vaid Argentina madala rohuga kuivale mägikarjamaale, kus on loendatud kuni 89 taimeliiki ruutmeetril. Laelatul on avastatud kasvamas lausa 546 liiki soontaimi, mille hulgas on kahe kolmandiku jagu kodumaiseid orhideeliike.
Keskkonnaametil on viie aasta jooksul esinenud veel kaks või kolm juhtumit, kus poolloodusliku koosluse taastamise käigus on pinnas sarnaselt kahjustada saanud. Praegune juhtum pole ainus omataoline ning see seab kahtluse alla keskkonnaameti tegevuse efektiivsuse. Juhtum toob esile vajaduse parema järelevalve järele ja kiiremate reageerimisprotokollide rakendamise ka keskkonnaameti siseselt, et kaitsta selliseid loodusväärtusi tulevikus.
