Kesk-Aasia riigid on tegemas põhimõttelisi muudatusi oma kaitsepoliitikas ja -hangetes, et vähendada enam kui kolm aastakümmet kestnud sõltuvust Venemaa sõjatööstusest.
Jaanuari keskel teatas Usbekistani president Šavkat Mirzijojev plaanist uuendada riigi 2018. aasta kaitsedoktriini, tuues fookusesse tehisintellekti, mehitamata õhusõidukite ja küberkaitse arendamise ning kodumaise kaitsetööstuse laiaulatusliku laiendamise. See samm näitab regiooni laiemat suundumust, kus Kesk-Aasia riigid hindavad ümber oma seniseid julgeolekugarantiisid.
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist pärisid need riigid Nõukogude relvastuse ning jäid tihedalt seotuks Moskvaga, kes on viimastel aastakümnetel tarninud ligikaudu kaks kolmandikku regiooni imporditavast relvastusest. Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on aga teravalt esile toonud liigse sõltuvuse riskid olukorras, kus Moskva kaitsetööstus on kurnatud sanktsioonide ja lahinguvälja kaotuste tõttu. Lisaks on Venemaa enda revanšistlik retoorika, sealhulgas poliitikute ja riigimeedia vihjamisi ähvardused Kasahstani põhjapoolsete alade teemal, muutnud senise suurima liitlase teatud määral potentsiaalseks julgeolekuohuks.
Vananenud tehnika moderniseerimisel on piirkonna riigid asunud aktiivselt otsima alternatiivseid partnereid, et vältida uute haavatavuste teket. Kuigi Puna-Hiina on kasvatanud oma osa Kesk-Aasia relvaturul lühikese ajaga 1,5 protsendilt 13 protsendile, kardetakse regioonis ühe sõltuvuse asendamist teisega ning ollakse Puna-Hiina mõju kasvu suhtes ettevaatlikud. Seetõttu on pilgud suunatud üha enam NATO liikmesriikide poole.
Eriti märkimisväärne on olnud Türgi panus, kelle toodetud Bayraktar TB2 droone on soetanud Kasahstan, Türkmenistan, Kõrgõzstan ja Usbekistan. Nende süsteemide efektiivsus avaldus ilmekalt 2022. aasta Kõrgõzstani ja Tadžikistani piirikonfliktis. Samuti on oluliseks partneriks tõusnud Itaalia, kes on katnud koguni 30 protsenti Türkmenistani relvaostudest alates riigi iseseisvumisest, olles riigi suurim kaitsepartner ja varustades seda kopterite, ründelennukite ning droonidega.
Välismaiste hangete mitmekesistamise kõrval panustavad Kesk-Aasia riigid jõuliselt kohaliku kaitsetööstuse ülesehitamisse. Regiooni jõukaim riik Kasahstan on loonud miljardi dollari suuruse kaitsetööstuse arengufondi, et toota litsentside alusel kriitilist militaartehnikat. Ettevõtte Paramount Engineering osalusel toodetakse seal uue põlvkonna soomukeid, samuti on käivitatud suuremahuline projekt ASPAN NATO standarditele vastava laskemoona, suurtükimürskude ja miinide tootmiseks, mille eesmärk on saavutada suurem sõjaline autonoomia ja vähendada tuginemist Venemaale.
Ka Usbekistanis on hoogustunud kodumaine tootmine, mida iseloomustab soomukeid ja patrullpaate valmistava AKSUM Groupi tegevus. Mõlemas riigis on eriline rõhk pandud mehitamata süsteemidele, kuna need pakuvad suhteliselt madalate kuludega suurt strateegilist eelist – näiteks Usbekistan on välja töötanud seire- ja ründedroonide seeria Lochin ning ka Kasahstan on edukalt käivitanud oma droonitootmise.
Kuigi vanad Nõukogude süsteemid ja logistilised sidemed tagavad Venemaale lühemas plaanis veel teatud rolli, näitab Kesk-Aasia riikide strateegiline nihe selget soovi kindlustada oma kaitsevõimet autonoomsemate ja kaasaegsemate vahenditega.
