Itaalia võimud on peatanud 45 päevaks Saksamaa organisatsiooni Sea-Watch päästelaeva Sea-Watch 5 ning määrasid organisatsioonile 7500 euro suuruse trahvi. Juhtum heidab varju eralaevade rollile Vahemere migrantide „päästmisel“ ning süvendab kahtlusi, et need tegevused toimivad tegelikult inimkaubitsejate abilistena.
Itaalia siseministeeriumi teatel peeti laev kinni, sest see ei teavitanud Liibüa rannavalvet päästeoperatsioonist. Sea-Watch väitel päästis laev 13. augustil kuus inimest, dokumenteeris kaheksa hukkunut ning kohtas tundmatut relvastatud alust. Organisatsioon kavatseb otsuse edasi kaevata.
Kriitikud, sealhulgas Saksamaa konservatiivse CDU/CSU liidu ja Alternatiivi Saksamaale (AfD) poliitikud, on korduvalt süüdistanud päästeorganisatsioone ohtlike ülemerereiside julgustamises ja kaudses abistamises inimkaubandusvõrgustikele. Nende hinnangul loovad eralaevad, mis toovad migrandid süstemaatiliselt Euroopa sadamatesse, mitte tagasi Liibüasse, tugeva tõmbeteguri. See innustab inimesi riskima eluga ning annab inimkaubitsejatele kindlustunde, et nende „kliendid“ jõuavad lõpuks Euroopasse.
Sea-Watch ja teised organisatsioonid lükkavad süüdistused tagasi, väites, et nad päästavad elusid ühel maailma ohtlikumal migratsiooniteel. Samas tunnistavad nad, et viivad päästetud isikud Euroopa sadamatesse, kuna ÜRO ei pea Liibüat turvaliseks tagasisaatmiskohaks.
Itaalia on peaminister Giorgia Meloni juhtimisel alates 2022. aastast reegleid oluliselt karmistanud. 2023. aasta Piantedosi dekreedi kohaselt peavad päästelaevad pärast operatsiooni viivitamata suunduma neile määratud sadamasse, mis võib asuda päästekohast sadade kilomeetrite kaugusel. See takistab laevadel jääda merre ootama uusi „hädaolukordi“. 2024. aasta detsembris laiendati vastutust ka laevaomanikele ja operaatoritele korduvate rikkumiste korral.
Sea-Watchi andmetel on Itaalia võimud peatanud tsiviilpäästelaevu alates 2023. aastast 44 korral, hoides neid kokku üle 960 päeva tegevuseta. Sarnaseid laevu haldavad ka Sea-Eye, SOS Humanity ja RESQSHIP; mitmed neist tegutsevad United4Rescue alliansi raames.
Vahemerel toimuv on muutunud aastatepikkuseks konfliktiks riiklike piirikontrollide ja eraviisiliste organisatsioonide vahel. Kriitikute sõnul ei ole tegemist lihtsalt humanitaartegevusega, vaid süsteemiga, mis õõnestab Euroopa piiride kaitset, soodustab ebaseaduslikku immigratsiooni ning annab inimkaubitsejatele kindlust, et nende äri jätkub.
