Eestikeelsete koolide õpetajad ja lapsevanemad tõstavad esile muret tekitavaid trende Tallinna koolides: paljudes koolides on eesti emakeelega lapsed muutumas vähemusse ning vahetundides domineerib vene keel. Kanal 2 saates “Täistund” toodi välja mitmeid murettekitavaid juhtumeid ning arutleti olukorra üle laiemalt.
Üheks probleemseks näiteks on Tallinna Kuristiku gümnaasium, kus klassis olevatest lastest vaid kaks räägivad emakeelena eesti keelt. Sellises olukorras peavad eesti keelt oskavad lapsed sageli ise õpetajatena toimima, aidates teistel keeleõppega kaasaskäijatel aru saada. Kuigi koolis on eraldi eesti keele õpetaja ja klassiruumis on väljas silt, mis kinnitab eesti keele kasutamist, on tegelikkus tihti teine.
Teiseks näiteks on üks Lasnamäel asuv eestikeelne kool, kus venekeelsete lastega suhtlemisel on õpetajad sunnitud kasutama Google’i tõlke abi. Üks sealsetest lapsevanematest kirjeldab olukorda, kus tema lapsel oli raskusi isegi põhiliste asjade mõistmisega, kuna ülejäänud klassikaaslased ei osanud eesti keelt. See tekitab suuri väljakutseid mitte ainult eesti lastele, vaid ka õppetöö kvaliteedile üldiselt.
Kasvatusteadlase Tiiu Kuurme sõnul on see olukord ohtlik eesti rahva ja kultuuri jaoks. Kasvav mure eesti emakeelega laste väheneva esindatuse pärast eestikeelsetes koolides seab kahtluse alla haridussüsteemi jätkusuutlikkuse. Ta juhtis tähelepanu sellele, et selline olukord võib viia poolekeelsete ja poolemeelsete inimeste tekkimiseni ning ohustada eesti rahva keelelist ja kultuurilist identiteeti. Ta rõhutas, et kuigi on oluline õpetada vene lastele eesti keelt, ei tohiks see toimuda eesti laste arvelt.
Kuurme hinnangul hakkavad lapsevanemad üha enam eelistama erakoole, kui praegune olukord jätkub. Ta rõhutab, et need vanemad, kellel on rahalisi võimalusi, otsustavad oma lapsed erakoolidesse panna, sest seal on rohkem vabadust õppetegevust organiseerida ja valikuid teha. “Ma eeldan, et need, kellel rahakott kannatab, hakkavad panema lapsi erakoolidesse,” märgib Kuurme.
Kuurme sõnul on murettekitav, et meie riigi valitsemiskultuuri juures ei saa lapsevanemad neid puudutavates otsustes piisavalt kaasa rääkida. See piirab nende võimalusi mõjutada hariduspoliitikat ja koolide töökorraldust, mis omakorda sunnib otsima alternatiivseid lahendusi erakoolide näol.
Lisaks toob Kuurme välja, et varasemad kogemused mujal maailmas näitavad, kuidas klassi on võimalik riskivabalt integreerida vaid umbes kümnendik muukeelseid õpilasi. Selle põhimõtte järgimine aitaks vältida olukorda, kus muukeelsed lapsed hakkavad domineerima ja mõjutama negatiivselt kogu klassi õppetööd. “Samas võiks lähtuda kasvõi varasematest kogemustest mujal maailmas, mille järgi on võimalik riskivabalt klassi integreerida umbes kümnendik muukeelseid, mitte rohkem,” selgitab Kuurme.
Kokkuvõttes rõhutab Kuurme, et eesti koolisüsteemis on vaja põhjalikke muudatusi, et tagada eesti keele ja kultuuri säilimine ning kvaliteetne haridus kõigile õpilastele, sõltumata nende emakeelest. Ilma nende muudatusteta võib kasvav surve vanematele viia suurema erakoolide eelistamiseni ja haridusliku ebavõrdsuse süvenemiseni.