Kas laulupidude lõpulaul sündis püha hingepuu all? Värske avastus Otepää lähedalt

Eesti pärimuskultuur sai just enne vabariigi aastapäeva väärtusliku lisa: Kastolatsi külas Otepää–Tartu maantee ääres kasvav võimas Vaimukera mänd on ametlikult tuvastatud ristipuuna ja kantud looduslike pühapaikade kaardile. Pärimuskultuuri uurija, Hiite Maja juhataja Ahto Kaasik teatas sellest avastusest, mis seob puu mitte ainult vanade matustavade, vaid ka ühe armastatuma laulupeolaulu – Mihkel Veske „Kas tunned maad?“ (rahvasuus „Kodumaa“) – sünnikohaga.

Vaimukera mänd on vana kaheharuline pedajas, mille tüve ümbermõõt hargnemiskoha alt on 316 cm. Puu võra ulatub peaaegu maanteeni ning see on tihedalt seotud rahvapärimustega. Mänd asub Kastolatsi õigeusu surnuaia naabruses, millega seostub tema nimi. Vaimukera mänd olevat pimeduses paistnud teepervel hirmutava kerana. Usuti, et surnuaiast kogunevad esivanemate vaimud männi okstesse pidu pidama, möödujaid varitsema ja tehtud ülekohtu eest kätte tasuma.

Kirjandusloolane Oskar Kruus on välja selgitanud, et just selle männi all peatus postihobustega sõites Mulgimaalt pärit luuletaja Mihkel Veske kunagi 1860. aastatel ning visandas seal oma kuulsaimad read. Kruus toetub Otepää rahva mälestustele ja kohalikele suulistele pärimustele, mida kinnitavad ka varasemad koduloouurijate kokkutulekud. Nii on Vaimukera männil ka otsene side Eesti laulupidude vaimuga.

Ahto Kaasik kirjutab sotsiaalmeedias, et viis hiljuti läbi välitöö, sumpas lume läbi puuni ja avastas tüve paksust korbast kaks vana ristimärki – ühe kagupoolsel (Otepää suunas) ja teise lääneküljel. Noajäljed on veel selgelt äratuntavad, kuigi märgid on peaaegu kinni kasvanud. Sellised lõiked viitavad Lõuna-Eesti vanale virvepuu ehk ristipuu traditsioonile: matuserongkäigud peatusid teel kalmistule ning lõikasid puusse lahkunu hingemärgi. Lisakinnituseks leiti puult puna-valge rahvariidemustriga pael – märk, et kohalikud peavad puud siiani pühaks.

„Eesti on saanud rikkamaks ühe pühapaiga võrra. Vaimukera mänd on Otepää kihelkonna viies teadaolev ristipuude koht,“ kirjutas Kaasik oma postituses. „Loodetavasti on Vaimukera mänd nüüd juhusliku maharaiumise eest kaitstud, hoiab meie pärandit ja rõõmustab möödasõitjaid veel kaua.“

Puu päästmine polnud iseenesestmõistetav: 2023. aastal kavandati maantee laiendamise käigus Vaimukera mänd ja lähedal asuv Kastolatsi ristimets maha raiuda. Siis sekkus rahvuslane Ruuben Kaalep, kes võttis ühendust transpordiameti ja kodanikuühendustega ning esitas projekti muutmise ettepanekud. Tulemusena nihutati kergliiklusteed ja bussipeatust, puud jäeti alles. Kaalep taotles ka muinsuskaitseametilt nende kaitse alla võtmist.

Ahto Kaasik rõhutab, et Kagu-Eestis võib leiduda veel palju kaardistamata ristipuid. “Tõenäoliselt on Otepää kihelkonnas ja mujalgi Kagu-Eestis seni teadmata ristipuid veelgi. Igaüks meist võib nende säilimisele kaasa aidata. Kui teate või märkate mõnd seni kaardistamata ristipuud või hävinud ristipuu asukohta, siis kirjutage sellest mulle või Hiite Majale,” teatab Kaasik.

Vaimukera ristimänd Otepää khk Kastolatsi külas. Kuva: A. Kaasik