Viimastel nädalatel on Lääne-Virumaal Toolse piirkonnas alanud intensiivne tegevus, mis on tõstatanud olulised küsimused fosforiidikaevandamise plaanide üle. Erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid juhatuse liikmed Ruuben Kaalep ja Andres Aule toovad Postimehes avaldatud arvamusartiklis esile tõsised ohud, mis kaasnevad kliimaministeeriumi poolt Eesti Geoloogiateenistuse kaudu juhitud projektiga. Nad hoiatavad, et kui kavandatud plaanid ellu viiakse, võib see tähendada pöördumatut kahju Eesti keskkonnale ja kohalikule kogukonnale.
Kaalepi ja Aule sõnul alustati Aru-Lõuna karjääris puurimistöid kliimaministeeriumi eestvedamisel puurimistöid, mille eesmärgiks on Eesti maapõue potentsiaali ja fosforiidivarude uurimine. Tegelikult tähistab see poliitikute sõnul kaevandamisplaane, millel on kaugem ja ulatuslikum mõju. Uuringute käigus plaanitakse tuua maa peale kuni mitukümmend tonni fosforiiti ja muid maardeid, mis viitavad sellele, et ministeerium valmistub fosforiidi kaevandamiseks suuremas mahus.
Kaalep ja Aule rõhutavad, et kuigi uuringud on praegu alles algusjärgus, on ilmselge, et kliimaministeerium ja Reformierakonna juhitud valitsus on asunud aktiivselt ette valmistama Eesti maavarade kaevandamist. “Esinduslikumal küljel särab vastu mitte ainult väljakaevatud maavara, vaid ka viletsatesse majandusoludesse tüüritud Eesti rikastamine nii vajaliku rahalise panusega riigi eelarvesse ja materiaalsesse heaollu,” märgivad nad. “Mündi teisel küljel on tuhmilt aimatavad tundmatuseni moondunud keskkond ja sellest tõusnud tume pilv põhjavee, kodude, põllumajanduse ja mälestiste kohal.”
Kaalep ja Aule tuletavad meelde, et veel 2014. aastal väljendas toonane keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) seisukohta, et fosforiidi kaevandamine Eestis on keskkonnariskide tõttu välistatud. Tema sõnul peavad kõik keskkonnariskid olema maandatud ja kohalike kogukondade toetus tagatud. “Fosforiidi puhul on mõlemad eeldused praeguseks täitmata,” rõhutas Pentus-Rosimannus tol ajal.
Kaalepi ja Aule sõnul on Reformierakonna tänane juhtkond selle seisukoha ümber hinnanud. Kliimaminister Kristen Michal ja minister Yoko Alender on hakanud aktiivselt propageerima maavarade kaevandamist, pidades seda oluliseks majanduslikuks võimaluseks. Septembris teatas Alender, et fosforiidikaevandused avatakse ning kavandatakse ka teiste maavarade, nagu magneesium, vanaadium, rauamaak ja haruldased muldmetallid, kasutuselevõtt. Alender põhjendas oma plaani sellega, et Euroopa Liidus ja maailmaturul on nende ressursside järele suur nõudlus seoses rohepöörde ja digitaaltehnoloogiate arenguga.
Kaalep ja Aule toovad esile, et fosforiidikaevandamisega kaasnevad ohud on sarnased 1980. aastate fosforiidisõja aegsetele riskidele. “Toolse maardlas paikneb fosforiit olulise ordoviitsiumi põhjaveekogumiga samal sügavusel,” selgitavad nad. “Kaevandamise käigus, eriti avakaevandamisel tuleb sellest kihist pumbata välja suurtes kogustes vett, mis võib viia põhjavee taseme pöördumatu languseni. Põhjavee taseme alandamine mõjutab otseselt piirkonna ökosüsteeme ja elanikke, kelle jaoks puhta vee kättesaadavus on eluliselt tähtis.”
Lisaks hoiatavad nad, et fosforiidimaagi väärindamisega kaasneb tõenäoliselt ohtlike jäätmete, sealhulgas radioaktiivse fosfokipsi tekkimine. Kui väärindamine toimub Eestis, jäävad need jäätmed siia, ohustades nii keskkonda kui ka inimeste tervist. Samuti on märkimisväärne oht, et maapinna avamine ja kaevandamine kahjustavad graptoliitargilliidi ladestamise käigus vee ökosüsteeme, mis omakorda võib viia põhjavee saastumiseni.
Kaalep ja Aule juhivad tähelepanu sellele, et fosforiidikaevandamine võib hävitada mitte ainult keskkonda, vaid ka kohalike kogukondade elutingimusi. “Kaevandustegevus ohustab ka kohalike elanike kodusid, põlde ja ettevõtteid. Maastikud, mida meie esivanemad on sajandeid harinud ja hoidnud, võivad kaevandamise tõttu jäädavalt kaduda,” märgivad nad. Samuti tuletavad nad meelde, et piirkonnas leidub arvukalt muistiseid ja pühapaiku, mida kaevandamisega kaasnevad põhjavee taseme langused võivad kahjustada või hävitada.
Rahvuskonservatiivide sõnul ei saa selliseid olulisi otsuseid teha ilma rahva laialdase kaasamiseta. “Kavatsus kaevandada Lääne-Virumaal fosforiiti on võimaliku keskkonnakahju tõttu kogu Eesti jaoks nii oluline küsimus, et see nõuab rahvahääletust,” rõhutavad Kaalep ja Aule. Nad kutsuvad üles avatud arutelule ja läbipaistvusele, kus kogu Eesti rahvas saab otsustada, kas fosforiidikaevandamine on tõesti õige tee majandusliku arengu saavutamiseks.
