Riigikogu liige Jaak Valge (ERK) pöördus kolmapäeval siseminister Igor Taro poole, nõudes selgitusi tema suhtes algatatud ja hiljem kohtus lõpetatud väärteomenetluse kohta. Valge soovib teada, kes otsustas menetlust pärast varasemat kohtulahendit jätkata ning kui palju kulus politsei ja siseministeeriumi asutuste tööle maksumaksja raha.
22. juulil 2025 paigaldas Valge Tallinna vanalinnas asuva Kirjanike Maja küljes oleva Juhan Smuuli bareljeefi vastase protestiaktsioonina selle kõrvale ajutiselt Eesti NSV lipu. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) algatas seepeale väärteomenetluse ja määras Valgele 400 euro suuruse trahvi.
Valge vaidlustas otsuse kohtus. Harju maakohus leidis tänavu aprillis, et tema tegevus ei kujutanud endast karistatavat väärtegu, tühistas PPA otsuse ja lõpetas menetluse. Kohtu hinnangul ei saa iga pisirikkumist käsitleda väärteona ning Valge tegevus oli konkreetses kohas sihitud ega ületanud piiri, mille puhul oleks õigustatud karistuslik sekkumine.
PPA soovis kohtuotsuse edasi kaevata, kuid Riigikohus jättis 10. augustil kaebuse menetlusse võtmata, kuna sellel puudusid õiguslikud alused. Sellega jõustus Valge õigeksmõistmine.
Valge hinnangul muudab juhtumi eriti markantseks asjaolu, et politsei oli samasuguse küsimusega juba varem kohtus kaotanud. 2023. aastal määras PPA Valgele ja luuletaja Andres Aulele sisuliselt samasuguse teo eest trahvi. Ka see vaidlus jõudis Harju maakohtusse, mis tühistas 2024. aasta jaanuaris politsei otsuse ja lõpetas väärteomenetluse väärteo tunnuste puudumise tõttu.
„Uut väärteomenetlust alustas PPA kohe pärast lipu paigaldamist 22. juulil 2025,“ märkis Valge oma pöördumises. Tema sõnul teatas politsei toona avalikult, et ei võta uues menetluses aluseks varasemat maakohtu otsust.
Valge tahab nüüd siseminister Tarolt nimeliselt teada, milline ametnik, teenistuja või minister tegi otsuse tema suhtes alustatud menetluse jätkamiseks või andis korralduse see lõpetamata jätta. Samuti soovib ta teada, kes otsustas Harju maakohtu õigeksmõistva otsuse Riigikohtusse edasi kaevata.
Teiseks keskendub Valge oma pöördumises menetluse maksumusele. Tema sõnul sisaldab politsei koostatud toimik 58 lehekülge ning menetluse käigus koguti ütlusi nii temalt kui ka tunnistajatelt ja tehti muid menetlustoiminguid.
„On selge, et niisuguse toimiku koostamiseks ja kõikide selles kirjeldatud toimingute tegemiseks on kulunud palju politseiametnike tööaega ja energiat,“ kirjutab Valge.
Lisaks politsei tööle tuleb riigil hüvitada Valgele kohtus tekkinud kaitsekulud. Harju maakohus mõistis riigilt talle välja ligikaudu 2200 eurot, Valge enda pöördumises on summana välja toodud 2220 eurot.
Valge hinnangul ulatuvad tegelikud kulud koos politsei ja teiste riigiasutuste tööajaga tõenäoliselt tuhandetesse eurodesse. „Kokkuvõttes on siseministeeriumi ametkond kulutanud selle tarbetu menetluse peale tuhandeid ja tuhandeid eurosid maksumaksja raha,“ ütles Valge.
Valge leiab, et küsimus on lisaks rahale ka politsei usaldusväärsuses ja sõnavabaduses. Ta on põhjendanud lipu heiskamist performance’i ja protestiaktsiooniga ning viidanud väljendusvabadusele.
Juhtumiga seoses tagastatakse Valgele jõustunud kohtuotsuse alusel ka menetluses ära võetud esemed: Eesti NSV lipp koos vardaga, raamat „Juhan Smuuli tume pool. Valitud teosed“ ning ajaleht KesKus.
