Nüüdisinimesed lahkusid Aafrikast umbes 60 000 aastat tagasi, kuid mitmed tänaseks väljasurnud inimliigid, nagu neandertallased ja denislased, olid juba varem Aafrikast välja rännanud. Erinevate inimliikide kohtumine võis kaasa tuua nii kokkupõrkeid kui ka segunemist. Nüüd on tõestatud, et väljaspool Aafrikat elavad tänapäeva inimesed säilitavad oma genoomis siiani denislaste päritolu geneetilisi variante.

Inimkonna ajalugu on tihedalt põimunud geenide keeruka mustriga, mis on kujunenud kümnete tuhandete aastate jooksul. Üks põnevamaid avastusi selles valdkonnas puudutab meie varasemaid kohtumisi denislaste ehk denisi inimestega. Denislased (nimetatud Alati mägedes asuva Denissova koopa järgi) olid iidne inimliik, kes elas Aasias ja Euroopas, ning sarnastelt neandertallastega on ka denislaste geenimaterjal jõudnud tänaste inimesteni, kes elavad väljaspool Aafrikat.

Nüüd on Hispaania teadlased Evolutsioonibioloogia Instituudist ja Pompeu Fabra ülikoolist leidnud denislaste geneetilise pärandi ühe tugevaima jälje tänapäeva inimeste seas. Uurimus tõestas, et denislaste geenid mängivad olulist rolli meie tervises, samas tuues kaasa huvitavaid järeldusi meie evolutsioonilise mineviku ja psühholoogia kohta. See geenivariant mõjutab tsingi reguleerimist rakkudes ja aitas eurooplaste ning asiaatide esivanematel kohaneda külma kliimaga.

Tsink on inimeste tervise seisukohast oluline mikroelement, mis mängib rolli ainevahetuse reguleerimisel ja signaalide edastamisel rakkude vahel. Tsingipuudus võib põhjustada kasvuprobleeme, neuroloogilisi häireid ja immuunsüsteemi talitlushäireid. Denisi päritolu geenivariant muudab tsingi tasakaalu rakkudes, soodustades muutusi ainevahetuses. See võis olla eeliseks külma kliima korral, kohandades meie esivanemaid karmides tingimustes ellujäämiseks.

Tsingi transport osaleb ka närvisüsteemi töös ja mängib rolli inimeste vaimses tasakaalus ning tervises.

Ühtlasi tuli ilmsiks, et see kõigis inimkeha kudedes avalduv geenivariant on seotud suurema eelsoodumusega mõningatele psüühikahäiretele. Nende hulka kuuluvad anoreksia, hüperaktiivsus, autism, bipolaarsus, depressioon, obsessiiv-kompulsiivne häire ja skisofreenia.

Segunemine denislastega toimus suure tõenäosusega Aasias, kuid edaspidi levisid nende geenid Euroopa ja põlisameerika populatsioonidesse. Kuigi see denisi päritolu geenivariant esineb inimeste genoomides üle maailma, on see oluliselt vähem levinud Aafrika põliselanike seas.