Ilmus põhjalik teos Eesti esimesest riigivanemast

Juba mitmeid kiidusõnu pälvinud artiklikogumik “Ants Piip – rahvusvaheline mees” toob lugejateni elulise loo Eesti Vabariigi esimesest riigivanemast Ants Piibust, kelle elulugu on kui Eesti iseseisvumise ja riigi ülesehitamise ajalugu.

Koostajad Liivi Aarma ja Heino Arumäe on kokku pannud mõjuva pildi Ants Piibu elust ja tegemistest, tuues esile tema olulise rolli Eesti välispoliitikas ning panuse riigi õigusmõtte arengusse. Käesolev raamat heidab valgust nii Ants Piibu isiklikule elule kui ka tema olulistele sammudele Eesti riigi rajamisel.

Mulgimaa taluperest lausa maailmapoliitikasse jõudnud Ants Piip oli mitmekülgne isiksus – ta oli Eesti välispoliitikale alusepanijate seas, esindas Eestit Londonis ja Pariisi rahukonverentsil, oli seejärel välisministri kohusetäitja, delegatsiooni liige Tartu rahuläbirääkimistel, meie esimene riigivanem aastail 1920–1921. Ta oli ka neljal korral välisminister, sealhulgas saatuslikul aastal 1939–1940, Eesti esimene saadik Ameerika Ühendriikides, kauaaegne rahvusvahelise õiguse professor Tartu ülikoolis. Tema loos leidub nii draamat, poliitilisi intriige kui eneseohverdust.

Esimese maailmasõja järgses Euroopas peeti iseseisvat Eestit esialgu täiesti võimatuks. Kui Eesti välisdelegatsioon – Ants Piip teiste seas – 1918. aastal Lääne-Euroopasse Eestile tunnustust nõutama saabus, nimetati neid tundmatuteks meesteks tundmatult maalt. Eesti Vabariigi loomine ja võit Vabadussõjas tunnistasid Ants Piibu poolt 1912. aastal välja öeldud sihti: võimatuid asju peame kätte püüdma!

Nii Eesti iseseisvuse sünni juures seisnud kui ka ajutist kadu tunnistama pidanud Ants Piip vangistati NKVD poolt juunis 1941. Tema elutee lõppes aasta hiljem Venemaal Nõrobi vangilaagris.

Kogumiku telje moodustavad Heino Arumäe artiklid, mis käsitlevad Ants Piibu panust mitmel olulisel ajaloolisel hetkel, nagu Tartu rahu sõlmimine, kus Eesti delegatsioon mängis määravat rolli, ning Eesti esindamine Pariisi rahukonverentsil ja Londonis. Samuti valgustab Arumäe Piibu tegevust välisministrina. Lugejale pakub huvi ka Piibu elutööd mõtestav järelsõna, mis võtab kokku Piibu tohutu panuse Eesti riigi rajamisel.

Liivi Aarma ja Sirje Tamuli uurimused annavad põhjaliku ülevaate Ants Piibu elust ja taustast. Nende tööd valgustavad tulevase suurmehe kodu, tema kooliaastaid, õpinguid Peterburi ülikoolis ja õppejõutööd Tartu Ülikoolis. Samuti puudutavad nad Piibu perekonnaloo ja elu lõpu traagikat, mis on rekonstrueeritud üsna väheste kättesaadavate teadete põhjal.

Küllo Arjakas käsitleb Piibu pingutusi valitsuse töö ja poliitilise elu korraldamisel, samas kui Eero Medijaineni ülevaade Piibu saadikutööst USAs toob esile dramaatilised sündmused, mis saatnud äsja iseseisvunud Eestit rahvusvahelisel areenil. Ago Pajuri analüüsid Teise maailmasõja algusajast kõnelevad välisminister Piibu ja kogu valitsuse pingutustest ajal, kui veel loodeti säilitada Eesti iseseisvus.

Kogumiku 492 lehekülge pakuvad põhjalikku ülevaadet Ants Piibu elust ja tegevusest ning pakuvad palju juurde Eesti ajaloo mõistmiseks. Raamat on kõvakaaneline ja pakub huvitavat lugemist nii ajaloohuvilistele kui ka neile, kes soovivad rohkem teada saada Eesti riigi kujunemisloost ja meie andekamatest riigimeestest.