Iisraeli väljaande Haaretz sõjaline analüütik Amos Harel kirjutab, et Gaza sektori massiline hävitamine ei ole seletatav sõjategevuse vältimatu kõrvalnähuna. Silmaga nähtavad tulemused ja Iisraeli armee järjepidev tegevus annavad kinnitust, et paljude piirkondade hävitamine oli teadlikult kavandatud ja süstemaatiliselt ellu viidud. ÜRO inimõiguste amet on samal ajal hoiatanud, et Gaza elanikkonna sunniviisilised ümberasustamised ja elamupiirkondade metoodiline hävitamine võivad viidata etnilisele puhastusele.
Hareli poolt Haaretzis avaldatud ülevaade on tähelepanuväärne, kuna tegu on olulise Iisraeli väljaande ajakirjaniku hinnanguga. Harel kirjeldab oma Gaza-reisi põhjal maastikku, kus häving ulatub silmapiirini. „See paistab olevat olnud teadlik Iisraeli otsus,“ leiab ta.
Hareli sõnul rakendati hävitamispoliitikat süstemaatiliselt. Üheks näiteks on Gaza linna idaosas asuv Shuja’iyya piirkond, mis hävitati suuresti juba 2023. aastal sõja esimestel kuudel. Iisraeli armee tõrjus suurema osa elanikest piirkonnast välja ning inimesed ei ole sinna senini saanud püsivalt tagasi pöörduda. Praeguseks on piirkond suuresti varemetes ning selle ümbruses on väga vähe elamiskõlblikke hooneid.
Kirjeldatud olukord sobitub ÜRO varasemate hinnangutega. ÜRO inimõiguste amet teatas veebruaris, et Iisraeli intensiivistunud rünnakud, tervete linnaosade metoodiline hävitamine ning humanitaarabi piiramine näisid olevat suunatud Gaza elanikkonna püsivale muutmisele. Organisatsioon märkis, et koos sunniviisiliste ümberasustamistega tekitab see tõsise mure etnilise puhastuse pärast.
Ka ÜRO sõltumatu uurimiskomisjon leidis 2026. aasta juunis, et Iisraeli sõjaliste operatsioonide intensiivsus ja süstemaatilisus on jätkunud ning seostas neid rahvusvahelise õiguse kõige raskemate rikkumistega. Komisjoni hinnangul on Iisraeli tegevus Gaza palestiinlaste suhtes kujutanud endast genotsiidi, sealhulgas lapsi puudutavate tegude kaudu.
Gaza tänast olukorda iseloomustab ka asjaolu, et suurel osal elanikkonnast ei ole enam võimalik normaalses kodus elada. Shelter Clusteri 20. augustil avaldatud hinnangu kohaselt vajab 94% Gaza elanikest ehk 1,98 miljonit inimest peavarju ja majapidamisabi. Enam kui neli viiest leibkonnast elab kriitilistes või katastroofilistes tingimustes.
Häving ei ole lõppenud ka pärast 2025. aasta oktoobris jõustunud relvarahu. Hareli sõnul on Iisraeli armee jätkanud Gaza sees positsioonide, teede ja kindlustuste rajamist ning liikunud järk-järgult kaugemale piirkondadesse, mida algselt kujutati Iisraeli vägede ajutise kontrollialana.
See nn kollane joon hõlmab nüüd umbes 60% Gaza territooriumist. Iisraeli armee on selle ja oma eesliinil paiknevate tugipunktide vahelise ala määratlenud „tapatsoonina“, kus territooriumile sisenejate pihta võib tulistada.
Seejuures võib tegu olla territoriaalse olukorra püsiva ümberkujundamisega. Reuters kirjutas mais, et peaminister Benjamin Netanyahu oli andnud korralduse laiendada Iisraeli sõjalist kontrolli Gazas kuni 70%-ni territooriumist. Netanyahu on selliseid alasid kirjeldanud puhvertsoonidena, mille eesmärk on takistada uusi rünnakuid Iisraeli vastu. Kriitikud näevad selles aga ka võimaliku püsiva ümberasustamise ettevalmistamist.
Veelgi kõnekamad on selle taustal olnud mõnede Iisraeli valitsusliikmete avalikud avaldused. ÜRO 2025. aasta aruandes dokumenteeriti mitme Iisraeli ametniku üleskutsed Gaza elanikkonna väljasaatmiseks, territooriumi vallutamiseks ja sinna juudi asunduste rajamiseks.
Gazas toimuv on järjest raskemini seletatav üksnes sõjaliste vajadustega. Kui kohalik elanikkond tõrjutakse välja, elamud ja taristu hävitatakse ning kontrolljoont nihutatakse järjepidevalt sügavamale, tekib vältimatult küsimus, kas eesmärk on ainult Hamasist lähtuva sõjalise ohu kõrvaldamine või ka Gaza enda demograafilise ja territoriaalse tegelikkuse püsiv muutmine. ÜRO inimõiguste amet on selle küsimuse juba sõnastanud etnilise puhastuse ohuna. Haaretzis avaldatud kirjeldus lisab, et laiaulatuslik häving oli Iisraeli juhtkonna teadlik ja süstemaatiline valik.
