Iisraeli sõdurid avasid tule diplomaatilise delegatsiooni suunas, mis külastas Jenini põgenikelaagrit okupeeritud Läänekaldal, tekitades rahvusvahelise pahameele ja sundides diplomaate kiiruga lahkuma. Iisraeli armee väitel oli tegu üksnes „hoiatuslaskudega“ ning väidetavalt oli delegatsioon kaldunud kõrvale „kokkulepitud marsruudist“.

Kohapeal viibinud saadikud – Euroopa Liidust, araabia riikidest ja Aasiast – olid Jeninis ametlikul visiidil, et hinnata ulatusliku Iisraeli sõjalise operatsiooni humanitaarseid tagajärgi. Operatsioon on kestnud juba neli kuud, põhjustades ulatuslikku hävingut ja kümnete tuhandete palestiinlaste sundväljasaatmist.

Tunnistajate sõnul olid diplomaadid parajasti ajakirjanikele intervjuusid andmas, kui neile ootamatult tulistati. Sotsiaalmeediasse postitatud ja sõltumatult kontrollitud videotes on näha kahte Iisraeli sõdurit, kes sihivad relvadega otse diplomaatide poole, samal ajal kui laskude kõlades saadikud varju otsivad.

Iisraeli sõjavägi teatas, et juhtunu uurimiseks peetakse peatselt isiklikke vestlusi erinevate riikide diplomaatidega ning antakse ülevaade esialgse uurimise tulemustest. Keegi vigastada ei saanud, kuid intsident on pälvinud tugeva rahvusvahelise hukkamõistu.

Välisriikide terav reaktsioon

Palestiina välisministeerium nimetas intsidenti „rängaks kuriteoks“, rõhutades, et Iisraeli okupatsiooniväed sihtisid elava tulega tunnustatud rahvusvahelist delegatsiooni.

Türgi välisministeerium mõistis laskmise „kõige karmimal viisil“ hukka ja nõudis viivitamatut uurimist. Ankara rõhutas, et rünnak, milles ohustati diplomaatide elusid, näitab taas Iisraeli „süstemaatilist lugupidamatust rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste vastu“.

Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot nimetas juhtunut „vastuvõetamatuks“ ja teatas, et kutsub välja Iisraeli suursaadiku. Ka Itaalia peaminister Giorgia Meloni valitsus nõudis Iisraelilt ametlikku seletust – tule all oli ka Itaalia asekonsul.

Hukkamõistu avaldasid ka Hispaania ja Euroopa Liidu välisteenistus, nõudes läbipaistvat ja viivitamatut uurimist. ELi välispoliitikajuht Kaja Kallas rõhutas, et isegi „hoiatuslaskude“ avamine diplomaatide suunas on täiesti lubamatu.

Jordaania välisministeerium nimetas juhtunut „rahvusvahelise õiguse ja diplomaatiliste normide jämedaks rikkumiseks“ ning kutsus rahvusvahelist kogukonda üles võtma vastutust, et sundida Iisraeli lõpetama agressioon Gazas ja eskalatsioon Läänekaldal.

Humanitaarkriis süveneb

Jenin, Tulkarem ja Nur Shams on Iisraeli sõjalise operatsiooni keskmes alates jaanuarist. ÜRO humanitaarkoordineerimise büroo andmetel on ainuüksi Läänekalda põhjaosas oma kodudest sunnitud lahkuma ligi 40 000 palestiinlast. Piirkonda iseloomustavad laiaulatuslikud arreteerimised, elamute lammutamised ja relvajõu pidev kasutamine.

Al Jazeera korrespondent Hamdah Salhut, kes edastab teateid Ammanist, kuna meediakanal on Iisraelis ja Läänekaldal keelatud, ütles: „Juhtunu näitab tegelikkust okupeeritud territooriumil – isegi diplomaatiline staatus ei paku enam kaitset Iisraeli tule eest.“

Kuna rünnaku sihtmärgiks sattus lausa mitme riigi ametlik delegatsioon, võib eeldada, et Iisraelile avaldatakse lähiajal veelgi suuremat diplomaatilist survet. Küsimus ei ole enam üksnes Palestiina rahva olukorras – see puudutab rahvusvahelise õiguse ja diplomaatiliste reeglite alustalasid.