Soome-ugri rahvaste kogukonda on tabanud kaotus: 16. jaanuaril 2026 lahkus 61-aastasena igavikku komi etnofuturistlik kunstnik Juri Lissovski (11.04.1964–16.01.2026). Lissovski oli üks silmapaistvamaid komi kaasaegseid kunstnikke, kelle looming ja tegevus aitasid kujundada etnofuturismi kui soome-ugri kunstilise eneseteadvuse olulist suunda.
Juri Lissovski elutee ei olnud tavapärane. 14-aastaselt lahkus ta Ukrainast ning asus elama Komimaale, kus õppis jõelaevnikuks, lõi pere ja omandas komi keele. Ta pidas oma lapsi komideks ning sidus oma elu ja loomingu komi kultuuriruumiga. 1990. aastal lõpetas ta Sõktõvkari kunstikooli, misjärel kujunes temast järjekindel ja iseseisev looja.
Koos komi kunstniku Pavel Mikuševiga rändas Lissovski Komi jahimaadel ja külades, otsides vahetut kontakti põlise usundi, mütoloogia ja märgisüsteemidega. Nendest kogemustest sai tema kunsti vundament. Kahe kunstniku koostöös valmisid illustratsioonid komi mütoloogiat käsitlevale teaduslikule väljaandele. Lissovski teostes on kesksel kohal sümbolid, mälupildid ja looduse ning inimese seosed, mida ta ise on seostanud lapsepõlvemälestustega ja arhailiste kujunditega.
1990. aastate alguses liitus Lissovski aktiivselt etnofuturistliku liikumisega. 1992. aastal esines ta Iževskis toimunud soome-ugri noorte assotsiatsiooni kongressil, kus sai tugeva tõuke oma edasiseks loominguks, ühendades komi mütoloogia vana permi loomastiiliga. Alguses suhtus Venemaa kunstieliit tema loomingusse skeptiliselt ning teda ei võetud vastu Venemaa Kunstnike Liitu, kuid ajapikku muutus tema roll komi kultuurielus üha nähtavamaks.
Eestil oli Lissovski kujunemisteel oluline koht. 1994. aastal osales ta Tartus esimesel soome-ugri noorte loojate konverentsil, kus komi etnofuturistid pälvisid suurt tähelepanu oma monumentaalsete ja värvikate teostega. Hiljem kinkisid kunstnikud osa oma töödest Eesti Kostabi Seltsile ning neid on aastate jooksul eksponeeritud soome-ugri kultuuri tutvustavatel üritustel. Lissovski osales mitmetel näitustel Eestis, sealhulgas 2008. aastal KUMUs toimunud rahvusvahelisel väljapanekul „Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus“.
Tema looming on esindatud ka Eesti Rahva Muuseumi püsiekspositsioonis „Uurali kaja“. 2015. aastal viis ta Setomaal Obinitsas läbi etnofuturistliku joonistamise töötoa ning tegutses aastaid kunstiõpetajana Komimaal. Lisaks maalikunstile tegeles Lissovski fotograafia, filosoofilise mõtlemise ja leiutamisega ning talle kuulus mitukümmend patenti, mis olid seotud eelkõige inimohutusega.
Aja jooksul kasvas Lissovski tunnustus ka kodumaal. Ta korraldas arvukaid näitusi, töötas komi kultuuriajakirja Art kunstnikuna ning kujundas muu hulgas Komi Vabariigi 90. aastapäeva sümboolika 2011. aastal. Tema loomingut kasutati ka avalike ruumide ja pangakaartide kujundamisel.
Juri Lissovski viimased aastad möödusid vaoshoitult, kuid loomingule ja õpetamisele pühendunult. Tema lahkumine jätab tühimiku komi kultuuri. Sügav kaastunne kunstniku perekonnale ja lähedastele ning kogu komi rahvale.
