Hiljutised teadusuuringud Ameerika Ühendriikides asuvas Yellowstone’i rahvuspargis on toonud ilmsiks, et suured kiskjad, sealhulgas hundid, mängivad elutähtsat rolli tasakaalustatud ja elujõulise ökosüsteemi säilitamisel. Eestis, kus hundijahi üle käib pidev debatt, on oluline mõista, et hundid ei ole mitte ainult oht lambakarjadele, vaid ka looduse olulised reguleerijad.

Yellowstone’i rahvuspargi uuringud on näidanud, et huntide taasasustamine 1995.–1996. aastal vallandas ulatusliku troofilise kaskaadi – ökoloogilise ahelreaktsiooni, kus ühe liigi tagasitulek mõjutab kogu ökosüsteemi. Huntide puudumisel kasvas hirvede populatsioon kontrollimatult, hävitades pajude, haabade ja teiste puuliikide noorendikke, eriti kaldaäärsetel aladel. Kui hundid taas loodusesse lasti, muutus hirvede käitumine: nad hakkasid rohkem liikuma ega suutnud enam kindlates piirkondades taimkatet hävitada. Selle tulemusena taastus paju võra maht 1500 protsenti ning sellega koos paranesid ka kaldaäärsed elupaigad lindudele, putukatele ja väikestele imetajatele.

Eestis on hundid ajalooliselt olnud metsade tasakaalu hoidjad. Nad hoiavad põdra- ja metskitsepopulatsioonid kontrolli all, mis omakorda kaitseb noori puid liigse kahjustamise eest. Liiga suurte rohusööjate hulk põhjustab sageli metsa noorendike hävimist, mis omakorda mõjutab metsa tervist ja elurikkust.

Huntide olemasolu ei mõjuta ainult nende saakloomi, vaid loob elupaiku ka paljudele teistele liikidele. Kaldaäärsed alad, kus puudetaimestik taastub, muutuvad elujõuliseks koduks paljudele linnuliikidele, putukatele ja kahepaiksetele. Lisaks aitavad tugevad metsad ja jõgedeäärsed alad vältida erosiooni ning parandavad veekogude kvaliteeti.

Kui suurkiskjad kaovad, kaotab loodus oma loomuliku reguleerimismehhanismi ning selle tagajärjed võivad olla katastroofilised. Näiteks metskitsede ja põtrade liigse arvukuse tõttu kannatavad Eestis mitmed metsatüübid, eriti lehtpuudega alad, kus noored puud ei suuda kasvada. See mõjutab omakorda mitmeid liike, kes sõltuvad neist puudest – alates lindudest kuni väiksemate imetajateni.

Eestis on huntide küttimine jätkuvalt kuum teema. Jahimehed väidavad, et hundid põhjustavad kahju lambakasvatusele ja et nende arvukust tuleks piirata. Kuid teaduslikud uuringud viitavad sellele, et hundid ei ole mitte ainult vajalikud, vaid ka kasulikud terve ökosüsteemi toimimiseks. Liiga väikese hundipopulatsiooni korral suureneb põtrade ja metskitsede arvukus, mis omakorda kahjustab metsa ja põllumajandust.

Küsimus pole mitte selles, kas hundid peaksid Eestis eksisteerima, vaid kui palju neid peaks olema, et tagada looduslik tasakaal. Eesti loodus vajab kiskjaid, et hoida metsa tugevana ja elujõulisena.

Seega, kas me peaksime mitte hunte küttima, vaid hoopis mõtlema sellele, kuidas nendega paremini koos eksisteerida? Yellowstone’i õppetund näitab, et suured kiskjad on meie metsade arhitektid – nad kujundavad ökosüsteemi, hoiavad selle tasakaalus ja tagavad elurikkuse. Kui tahame, et Eesti loodus püsiks tugevana, on aeg hakata hunte väärtustama kui liitlasi.