Ameerika Ühendriikide ettevõtlusringkondades kõlab üha valjem hoiatus, et riigi haridussüsteemi süvenev kriis seab ohtu nii USA majandusliku konkurentsivõime kui ka tehnoloogilise juhtpositsiooni. Rahvusvahelise õpitulemuste uuringu PISA viimased tulemused näitavad, et Ameerika noorte matemaatikaoskused jäävad kaugele maha mitmetest Aasia riikidest ning ettevõtjad kardavad, et tulevikus ei suuda riik enam ise kasvatada piisavalt insenere, teadlasi ja kõrgtehnoloogia spetsialiste.
Rahvusvahelise PISA uuringu järgi paiknesid Ameerika Ühendriigid 2022. aastal matemaatikas alles 26. kohal, lugemises kuuendal ja loodusteadustes kümnendal kohal. Kuigi edetabelikoht matemaatikas võrreldes eelmise uuringuga veidi paranes, tulenes see peamiselt teiste riikide tulemuste langusest, mitte Ameerika enda edusammudest.
Kõige suuremat muret valmistab matemaatika. USA õpilaste keskmine tulemus langes nelja aastaga 13 punkti. Haridusekspertide hinnangul vastab 20-punktiline langus ligikaudu ühele õppeaastale, mis tähendab, et Ameerika õpilased kaotasid märkimisväärse osa oma matemaatikaalasest arengust.
Veelgi kõnekamaks muutub olukord rahvusvahelises võrdluses. Jaapani 15-aastased õpilased edestasid Ameerika eakaaslasi matemaatikas 71 punktiga, mis vastab ligikaudu kolme ja poole õppeaasta edumaale. Singapuri õpilaste edu ulatus koguni 110 punktini ehk ligikaudu viie õppeaastani.
Sarnane mahajäämus ilmneb ka loodusteadustes, kus Lõuna-Korea õpilased edestasid ameeriklasi 28 ning Jaapani õpilased 47 punktiga. Lugemisoskuses olid Singapuri õpilased USA noortest 39 punkti võrra ees.
PISA uuring erineb tavapärastest teadmistekontrollidest selle poolest, et keskendub praktilisele probleemilahendusele ja oskusele rakendada teadmisi igapäevaelus. Just neid oskusi peavad Ameerika tööandjad kiiresti arenevas tehnoloogiamajanduses kõige olulisemaks.
USA Kaubanduskoja hinnangul kujutab areng endast otsest ohtu riigi majanduslikule konkurentsivõimele. Teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika ehk STEM-valdkondade osakaal Ameerika majanduses kasvab pidevalt, kuid üha vähem noori omandab nende erialade jaoks vajaliku matemaatilise ettevalmistuse.
Ettevõtlusorganisatsioonid hoiatavad, et kui kodumaal ei suudeta vajalikke spetsialiste koolitada, tuleb ettevõtetel otsida kvalifitseeritud tööjõudu välismaalt. See muudab Ühendriigid üha sõltuvamaks teistest riikidest nii kõrgtehnoloogiliste toodete kui ka oskustööjõu osas.
Haridusekspertide hinnangul pole probleem tekkinud üksnes koroonapandeemia tagajärjel. Nende sõnul on Ameerika jäänud maailma tippriikidest maha juba aastakümneid ning pandeemia üksnes süvendas olemasolevaid nõrkusi.
Olukorda raskendab ka asjaolu, et paljud lapsevanemad ei teadvusta probleemi ulatust. Uuringute järgi usub ligi 90 protsenti USA vanematest, et nende lapsed õpivad matemaatikat oma vanuseastmele vastaval tasemel, tegelikkuses vastab nõutavale tasemele vähem kui kolmandik kaheksanda klassi õpilastest.
Ettevõtlusringkonnad kutsuvad üles muutma matemaatika ja loodusteadused hariduspoliitika keskseks prioriteediks. Nende hinnangul tuleb parandada õpetajate ettevalmistust, kasutada tõenduspõhiseid õppemeetodeid, pikendada matemaatika ja loodusteaduste õppeaega ning anda lapsevanematele senisest täpsem ülevaade laste tegelikust õppeedukusest.
Haridusekspertide sõnul on küsimus palju enamas kui koolihinnetes. Ameerika tehnoloogiline liidripositsioon, kaitsetööstuse areng, küberturvalisus, lennundus, meditsiin ja tehisintellekti arendamine sõltuvad otseselt sellest, kas riik suudab kasvatada piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste. Kui see eesmärk jääb saavutamata, võib maailma suurim majandus muutuda üha enam sõltuvaks välisriikide teadmistest, tehnoloogiast ja tööjõust.
Mitmed analüütikud on viimastel aastatel juhtinud tähelepanu, et samal ajal kui Ida-Aasia riigid on seadnud hariduse, eriti matemaatika ja loodusteadused, riiklikuks strateegiliseks prioriteediks, on Ameerika Ühendriikides haridusarutelud keskendunud sageli muudele poliitilistele ja ideoloogilistele vaidlustele. Ettevõtlusjuhtide hinnangul võib see pikemas perspektiivis nõrgendada USA innovatsioonivõimet, majanduskasvu ning isegi riigi julgeolekut, kuna kõrgtehnoloogiliste valdkondade areng sõltub otseselt haridussüsteemi kvaliteedist.
