Rahvas valis president Donald Trumpi päästma Ameerikat. Tal on selleks piiratud poliitiline kapital ja kahanev ajaraam. Ent Gröönimaa hõivamise katse on olnud suur löök Trumpi toetajatele ning tohutu kingitus tema vaenlastele. Edevusprojektide nimel riigi laostumisega riskimine on andestamatu, kirjutab USA valgete rahvuslaste üks intellektuaalseid liidreid Greg Johnson veebilehel Counter-Currents.

Donald Trump ületas pühapäeval, 18. jaanuaril, piiri sõnumiga Norra peaministrile Jonas Gahr Størele, mille avalikustasid nii Trump kui ka Støre. Trumpi sõnum oli vastuseks Støre ning Soome presidendi Alexander Stubbi katsetele maandada Trumpi õhutatud pingeid Gröönimaa küsimuses. Trump ähvardas võtta jõuga Gröönimaa ning kehtestada USA tollitariifid mitmele Euroopa riigile (sealhulgas Norrale ja Soomele), kes seisid vastu Trumpi Gröönimaa-haaramisele.

Siin on kogu sõnum:

Kallis Jonas:

Arvestades, et teie riik otsustas mitte anda mulle Nobeli rahupreemiat selle eest, et ma lõpetasin 8 sõda ja rohkemgi veel, ei tunne ma enam kohustust mõelda üksnes rahule, kuigi see jääb alati valdavaks, vaid võin nüüd mõelda sellele, mis on hea ja õige Ameerika Ühendriikide jaoks.

Taani ei suuda seda maad Venemaa või Hiina eest kaitsta ja miks neil üldse on „omandiõigus“? Puuduvad kirjalikud dokumendid, ainult see, et üks paat randus seal sadu aastaid tagasi, kuid ka meil randusid seal paadid.

Maailm ei ole turvaline, kui meil ei ole Gröönimaa üle täielikku ja totaalset kontrolli.

Aitäh!

President DJT

Minu reaktsiooni võttis kokku üks Trumpi toetaja, kes jagas Trumpi sõnumit minuga: „Ma hakkan arvama, et demokraatidel on õigus selles, et Trump on hull.“ Kui vaatasin X-i, oli selge, et paljud teised tundsid samamoodi. Ei olnud märkimisväärne, et vasakpoolsed nõustusid – nemad on nagu seisma jäänud kellad. Märkimisväärne oli see, et samale järeldusele jõudsid ka parempoolsed.

Miks näib Trumpi sõnum hullumeelsena, s.t reaalsusest irdununa?

Esiteks näib Trump olevat võimetu mõistma fakti, et Norra valitsus ei anna välja Nobeli rahupreemiat, kuigi talle on seda selgitatud.

Teiseks – argument, et kuna üks organisatsioon Norras ei andnud Trumpile Nobeli rahupreemiat, ei pea Trump enam mõtlema üksnes rahule (veel enam – Taani suhtes), kõlab nagu nartsissistlik raev ja vihavahk.

Enamik inimesi suudab millegipärast hoiduda oma naabreid ründamast, vajamata altkäemaksuks Nobeli rahupreemiat. Donald Trump on aga teistsugune. Kahjuks on ta teistsugune halvas mõttes. Ta käitub nagu gangster, kes ähvardab sõjaga, kui teda ei lepitata läikivate vidinatega.

Selline nartsissism ei ole tavatu ärahellitatud lapse puhul, kuid see on ebaharilik funktsionaalse täiskasvanu puhul. Hullumeelsena mõjub see põhjusel, et funktsionaalne täiskasvanu oskaks selliseid emotsioone varjata. Trump ei tunne ei häbi ega vajadust end varjata. See on märk sellest, et ta on kaotanud kontakti reaalsusega.

Trumpi väide, et Gröönimaa peaks kuuluma USA-le, kuna Taani ei suuda seda Venemaa või Hiina eest kaitsta, on alusetu.

Esiteks paljastab see paljugi, kuna praktiliselt ükski riik maailmas ei suudaks end Venemaa või Hiina vastu üks-ühele vastasseisus kaitsta. Järelikult oleks USA-l õigus annekteerida praktiliselt kogu planeet.

Teiseks suudab Taani Gröönimaad Venemaa ja Hiina eest kaitsta küll, kuna vastasseis ei oleks üks-ühele, sest Taani on NATO liige. Kuna USA on NATO asutajaliige, on tal juba kohustus Gröönimaad kaitsta. Seega ei ole mingit vajadust Gröönimaa või Ameerika julgeoleku tagamiseks muuta Gröönimaa kuuluvust.

Lisaks on USA ja Taani sõlminud kahepoolsed lepingud Ühendriikide vägede paigutamiseks Gröönimaale, esmalt 1941. aastal Teise maailmasõja ajal. Seda süvendati 1951. aastal Gröönimaa kaitse lepinguga, mida omakorda ajakohastati 2004. aastal. Külma sõja kõrghetkel oli USA-l Gröönimaal üle 50 sõjalise rajatise. Pärast külma sõda on neist alles jäänud üks. Seega võimaldavad kehtivad lepingud USA-l rajada Gröönimaale üle 50 sõjalise baasi.

On hullumeelne ähvardada sõja ja majandussanktsioonidega, et saada midagi, mis meil juba olemas on – eriti kui see võõrandab meie Euroopa liitlasi, demoraliseerib Trumpi toetajaid ja julgustab tema vaenlasi.

Arusaam, et Taani õigus Gröönimaale on vaidlustatav, kuna see põhineb üksnes asjaolul, et viikingid randusid seal esimesena, on vastuolus omandiõiguse – nii isikliku kui kollektiivse – ühe peamise aluspõhimõtte, leidja õigusega.

Väide, et Taani omand on alusetu, kuna „kirjalikud dokumendid puuduvad“, on Trumpi jaoks uus madalpunkt. Millist dokumenti ta ette kujutab? Ruunidesse raiutud katastritunnistust? Kas Trumpi saaks rahustada ruunikiviga? Tuleb vaid valmistada tõlge uhkele pärgamendile, kullata kivi üle, paigutada see Trumpi kaminasimsile ja saata Mar-a-Lagosse. Kriis lahendatud.

Lisaks on olemas tõelised dokumendid, milles USA tunnustab Taani suveräänsust Gröönimaa üle – kõige hiljutisem neist on Gröönimaa kaitse leping.

Trumpi viimane lause – „Maailm ei ole turvaline, kui meil ei ole Gröönimaa üle täielikku ja totaalset kontrolli“ – on ähvardavalt mitmetähenduslik: kelle eest ei ole maailm turvaline? Seni on ainus inimene, kes on Gröönimaa pärast kedagi vägivallaga ähvardanud, Donald Trump.

Støre vastas, kinnitades Norra toetust Taani suveräänsusele Gröönimaa üle, märkides, et Nobeli rahupreemia on Norra valitsusest sõltumatu, ning rõhutades, et Arktika julgeolekuküsimusi saab lahendada NATO kaudu ilma territoriaalsete muudatusteta.

Kuna Trumpi esitatud põhjendused Gröönimaa omandamiseks ei pea vett, jõuame loomulikule järeldusele, et tegemist on edevusprojektiga: Trump tahab rollimängida Ameerika imperialisti 20. sajandi algusaastatest, mil USA oli õitsev riik, mitte hääbuv vrakk nagu täna. Edevuse hüpoteesi kinnitab Trumpi lapsik Nobeli rahupreemia tagaajamine ja ausalt öeldes kõik muu, mida me tema iseloomu kohta teame.

Kuid rahvas valis Trumpi päästma Ameerikat. Tal on selleks piiratud poliitiline kapital ja kahanev ajaraam. Edevusprojektide nimel riigi laostumisega riskimine on andestamatu.

Størele saadetud kiri ja kogu Gröönimaa hõivamise katse on olnud suur löök Trumpi toetajatele ning tohutu kingitus tema vaenlastele. Paljud tema toetajad mõtlevad nüüd, et Trump ei tule tööga toime, rikub kõik ära ja sillutab teed hullumeelse vasakpoolsuse apokalüptilisele tagasitulekule Valgesse Majja. Vasakpoolsed loomulikult hõiskavad kättemaksuvõimaluste üle.

Joe Bideni seniilsust varjas rahva eest sama süsteem, kes Trumpi puhul hüppab innukalt peale vähimagi vaimse ebastabiilsuse ja kognitiivse allakäigu märgi korral. Kui demokraadid saavad aasta teises pooles tagasi kontrolli Esindajatekoja üle, algatavad nad peaaegu kindlasti Trumpi uue tagandamiskatse. Kui Trump jätkab sellist käitumist, hääletab süüdimõistmise poolt ka mõnigi vabariiklasest senaator.

Tundub, et see teave on läbi tunginud ka Trumpi lakeide ihukaitsest. Kolmapäeval, 21. jaanuaril, püüdis Trump Davosis peetud kõnes Gröönimaa-haaramist tagasi pöörata, rõhutades, et USA ei kasuta territooriumi hõivamiseks jõudu. Pärast seda on tulnud ähmaseid näo säilitamise avaldusi nii Trumpilt kui ka NATO peasekretärilt Mark Ruttelt. Kuigi Trump kuulutab võitu ja tema sülekoerad ning vaimustunud toetajad marsivad tema järel, näib nõnda, et Taani ja USA suhted on lihtsalt naasnud status quo ante – eelneva olukorra juurde.

Aga selle käigus oleme palju kaotanud:

• Ameerika on kaotanud oma Euroopa liitlaste usalduse ja lugupidamise.
• Trump ja Ameerika Ühendriigid on saanud üleilmseks naerualuseks.
• Trump on nõrgestanud Euroopa rahvuslasi ja tugevdanud Euroopa globaliste.

Mul on vaja puhkust, et sellest piinlikkusest toibuda.

Eelmise aasta lõpus ennustasin, et Trump eemaldatakse sel aastal ametist. Trumpile on usaldatud tohutu – tegelikult peaaegu võimatu – ülesanne. Isegi parimal juhul ei ole võimalik Ameerikat nelja aastaga ümber pöörata, eriti kui demokraadid taas võimule pääsevad. Seetõttu vajasime alati enamat kui Trumpi. Me vajame tervet rida trumpistlikke presidente.

Kui Trump jätkab kõige ärarikkumist, saabub hetk, mil ka J. D. Vance’il või ühelgi teisel vabariiklasest kandidaadil on praktiliselt võimatu valimisi võita. Sellel saavad olema katastroofilised tulemused, sealhulgas väga reaalsed vahetud tagajärjed Trumpile endale ja kõigile temaga seotud isikutele. Enne selle punkti saabumist veendakse Trumpi ametist kõrvale astuma, et Vance’il oleks võimalus olukorda parandada ja kasutada ametisoleku eeliseid 2028. aastal.

Tänu Gröönimaa-haaramise katsele on see päev lähemal kui kunagi varem.