Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co advokaat Kaspar Kaljurand on kriitiline Eesti valitsuse plaani suhtes lihtsustada fosforiidi kaevandamist, viidates, et selline samm võiks vastuollu minna riigi põhiseadusega ning rahvuslike huvidega. Kaljurand märgib, et kuigi Euroopa Liit seab fosforiidi tulevikumaterjalide hulka, mille kaevandamist nähakse strateegilise vajadusena, ei tohiks Eesti riik võtta EL-i huve omaenda prioriteetideks arvestamata kohalikke keskkonna- ja majanduslikke mõjusid.
Kaljurand kirjeldas ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos, et riik plaanib Rakvere vallas fosforiidi kaevandamist, mis on saanud kriitilist vastukaja Eesti Geoloogiateenistuselt. Kuigi Geoloogiateenistuse esindaja Tiit Kaasik leidis, et väide kaevandamise plaanist on eksitav, viitab Kaljurand siiski hiljutisele seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele, mille kohaselt plaanid fosforiidi kasutuselevõtuks on selgelt olemas.
20. septembril algatati kliimaministeeriumi poolt keskkonnatasude ja maapõueseaduse muutmise eelnõu, milles viidatakse EL-i määrusele nr 2024/1252, mis kohustab liikmesriike koostama tulevikumaavarade, sealhulgas fosforiidi, uurimise ja kaevandamise programmi. Eestis, kus asuvad suurimad EL-i fosforiidivarud (ligikaudu 9,6 miljardit tonni), on riigi huvi kaevandada fosforiiti põhjendatud Euroopa strateegiliste majandussektorite vajadustega, sealhulgas elektriautode liitiumraudfosfaatakude tootmisega.
Kaljurand viitab, et kavandatava seadusemuudatuse kohaselt antakse fosforiidi kaevandamise õigused kontsessioonimehhanismi kaudu, mis tähendab, et riik korraldaks konkursi arendajate vahel, pakkudes neile õiguse alustada kaevandamist määratud aladel.
Kaljurand rõhutab, et keskkonnakahjuliku kaevandamise läbiviimine ainult EL-i poliitilistel kaalutlustel on vastuolus põhiseaduse paragrahviga 5, mis sätestab, et Eesti loodusvarasid tuleb kasutada eelkõige rahvuslikest huvidest lähtuvalt. Põhiseaduse järgi ei tohiks looduskeskkonna ja rahvusliku rikkuse kasutamine piirduda vaid majandusliku kasuga; keskkonnal on ka eksisteerimisväärtus, mille säilitamine on riigi kohustus.
Lisaks viitab Kaljurand põhiseaduse preambulile, mille kohaselt on Eesti riik pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele. Keskkonna säästmine ja kaitse tuleks seega kaaluda rahvusliku kestlikkuse ja pärandina, mitte pelgalt EL-i määruse elluviimisena. Kaljurand rõhutab, et fosforiidikaevanduse plaanist tõusev potentsiaalne kasu riigieelarvele ei tasakaalusta võimalikku keskkonnakahju, eriti arvestades, et kaevandamine jätaks maapinna alaliselt muul otstarbel kasutuskõlbmatuks. Lisaks, selline majanduslik kasu on saavutatav ka muul moel, näiteks läbi maksupoliitika või ekspordi.
