Ersade peavanem Syreś Boläeń, kes on Ukraina sõja veteran ja Vabade Rahvuste Liiga esindaja, analüüsib hiljutises videos USA presidendi Donald Trumpi katseid lõpetada sõda Ukrainas. Praeguse seisuga näib ainus võitja olevat Vladimir Putin. Boläeńi sõnul on Trumpil vaid kaks võimalust: kas toetada sõda Venemaa kasuks, mis viiks Hiina maailmaliidriks ja võib lõppeda tema enda tagandamisega, või aktsepteerida Ukraina võitu.
Boläeń kirjeldab, kuidas Trumpi ettekujutus olukorra lahendamisest on äärmiselt lihtsakoeline: Ukraina nõustub territoriaalsete järeleandmistega, Venemaa ja USA lepivad kokku sanktsioonide tühistamises ning alustavad majanduskoostööd. Putin kuulutab end võitjaks ja pöörab Hiinale selja, nähes Trumpi uue strateegilise partnerina. See plaan meenutab ajaloolisi pretsedente, kus diktaatoritele järeleandmisi tehes loodeti saavutada rahu.
Ukraina ei kavatse Boläeńi sõnul mingil juhul leppida selliste “rahutingimustega”, mis tähendaksid sisuliselt kapitulatsiooni. Euroopa riigid toetavad Ukrainat selles otsuses. Prantsusmaa president Emmanuel Macron on nimetanud Putini Venemaad eksistentsiaalseks ohuks Euroopale ja teatanud, et Euroopa Liit arutab 6. märtsil miljardite eurode suurust uut abi Ukrainale.
Ühendkuningriik on juba allkirjastanud 2,8 miljardi dollari suuruse toetuse, Kanada lubab jätkata Ukraina relvajõudude väljaõpetamist ja rahalist abi. Norra kaalub Ukraina toetamist oma maailma suurimast investeerimisfondist. Seega, isegi kui USA vähendaks oma abi Ukrainale, ei tähendaks see katastroofi – Euroopa on valmis tühimiku täitma.
Boläeń rõhutab, et Putin on Trumpist meeleheitlikult sõltuv. Viimased poolteist aastat on Venemaa majandus ja armee olnud suunatud ainult ühele eesmärgile – hoida rinnet ja oodata soodsat hetke, et sõlmida relvarahu Venemaale sobivatel tingimustel.
Siiski on ilmne, et Venemaal ei ole võimalusi jätkata sõda sama intensiivsusega. Putini armee kannab suuri kaotusi, sõltub Iraani rakettidest ja Põhja-Korea tööjõust ning isegi eesliinil kasutatakse puuduse tõttu vananenud varustust.
Venemaa mobilisatsiooni jätkumine on muutumas üha raskemaks – palgad on küll tõusnud, kuid hukkunud sõdurite peredele makstav hüvitis on ainus motivaator, sest sõdurid ise ei võitle enam ideoloogia nimel. Sellele viitab ka fakt, et Venemaa on sunnitud värbama võitlejaid Põhja-Koreast.
Kui Ukraina suudab oma kaitset hoida ja alustada vasturünnakuid, muutub Putini olukord veelgi kriitilisemaks. Majanduslik olukord Venemaal halveneb, inflatsioon kasvab ja rahva rahulolematus süveneb.
Boläeńi sõnul on selge, et isegi kui Trump üritab Putinit päästa, ei tähenda see Venemaa võitu. Ukraina ja Euroopa liitlased on valmis Venemaa agressiooni vastu võitlema ja tagama, et Ukrainal oleks piisavalt relvi ja ressursse oma territooriumi kaitsmiseks.
Seega seisab Trump silmitsi valikuga: kas ta toetab Venemaad ja riskib poliitilise hävinguga või tunnistab, et ainus tee edasi on Ukraina võit ja vaba maailma ühtsus Putini režiimi vastu.
