2. augustil möödus 88 aastat päevast, mil Luksemburgis Echternachi linnas suri Eesti üks silmapaistvamaid rahvuslasi, Vabadussõjalaste Liidu juht Artur Sirk. Sel puhul sõitis Echternachi seitsmeliikmeline eestlaste delegatsioon, et avada tagasihoidlik, ent sügava tähendusega mälestustahvel mehe surmapaigas.

Delegatsiooni kuulusid kirjanik Tarmo Pikner, Riigikogu liige Jaak Valge ning maausuline Olev Kull (Tapiku Olev). Erakonda Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) esindas lisaks Kullile ja Valgele ka Rein Pihlar. Just 2. augustil, Sirgu surma-aastapäeval, asetati mälestustahvel Echternachi hotelli Le Pavillon Restaurant hoovimüürile – samasse hoovi, kust Sirk 31. juulil 1937 leiti raskelt vigastatuna ja teadvuseta. Hoone fassaad hävis Teises maailmasõjas, kuid sisehoovi osa on säilinud, kandes endiselt vaikset tunnistust toonastest sündmustest.

Artur Sirk ei olnud pelgalt poliitik – ta oli rahvajuht, kes juba 1920. aastate keskpaigas nägi selgelt idast tõusvat bolševismi-hädaohtu. Kui paljud toonased poliitilised ringkonnad püüdsid tema hoiatusi naeruvääristada, alustas Sirk tööd rahva vaimu ja ühtsuse tugevdamiseks. 1926. aastal asus ta juhtima Eesti Vabadussõjalaste Liidu organiseerimist, eesmärgiga taastada Vabadussõja-aegne ohvrimeel ja rahvuslik ühistunne.

Tema juhitud põhiseaduse reformikava sai 1933. aasta oktoobris rahvahääletusel 416 878 poolthäält hoolimata kaitseseisukorrast ja vabadussõjalaste vastasest survest. See oli rahva selge toetus rahvuslikule ühtsusele ja iseseisvuse kindlustamisele. Sirk ise rõhutas, et Eesti rahva tulevik otsustatakse mitte aastateks või aastakümneteks, vaid sajanditeks ja tuhandeteks.

12. märtsi 1934 riigipööre lõpetas vabadussõjalaste legaalse tegevuse, ent ei murdnud Sirgu tahet. Ta jätkas võitlust vangistusest põgenedes ja pagulasena tegutsedes. Tema hukkumise täpsed asjaolud – kas enesetapp, õnnetus või atentaat – on jäänud ajaloolaste vaidlusteemaks tänaseni.

Echternachis avatud mälestustahvel ei tähista üksnes ühe mehe traagilist surma, vaid on ka meeldetuletus Artur Sirgu elutööst – rahva äratamisest ja idast tuleva ohu vastasest võitlusest. Need põhimõtted, mille nimel Sirk seisis, on tänapäevalgi osa eesti rahvuslikust maailmavaatest.