Kolmapäevasel Riigikogu istungil kiideti kolmandal lugemisel heaks mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu, mille vastu hääletas 28 ja poolt 57 saadikut. Alates järgmisest aastast kehtestatakse Eestis uus kaheosaline automaks, mis tõotab muuta sõidukite omamise ja soetamise oluliselt kallimaks.
Automaks hakkab koosnema kahest osast: iga-aastasest maksust liiklusregistris registreeritud sõidukitelt ja registreerimistasust. Esimene osa sisaldab baasmaksu, CO2 eriheite osa ja täismassi osa, mille kogumise eest vastutab maksu- ja tolliamet. Registreerimistasu, mida makstakse sõidukite esmakordsel registreerimisel ja omanikuvahetusel, kogub transpordiamet.
Automaksu toetajad väidavad, et uus maks suunab inimesi keskkonnasäästlikumaid sõidukeid valima ning toetab vanade autode lõpuni kasutamist. Paraku muudab see sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks. On ilmne, et see uus maksukoorem tabab kõige valusamalt just vähemkindlustatud inimesi ja peresid, kes ei saa endale lubada uuemate ja vähem saastavamate sõidukite ostmist.
Kuigi seadusesse on sisse viidud teatud erandid – näiteks alarmsõidukid, puuetega inimeste sõidukid ja välisesinduste sõidukid –, ei suuda need leevendada automaksu laiemat mõju. Lisaks on teise lugemise käigus tehtud muudatused, mis laiendavad registreerimistasu kehtivust ka Eesti liiklusregistris juba arvel olevate sõidukite esmasele omanikuvahetusele, ning vähendatakse tasumäärasid nii, et registreerimistasu jääks keskmiselt alla kümne protsendi sõiduki väärtusest.
Isamaa ja Keskerakond on automaksu seadusele teravalt vastu ja on lubanud pöörduda presidendi poole, paludes tal seadus välja kuulutamata jätta. Isamaa fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder nimetas automaksu kehtestamist moraalselt ja juriidiliselt vastuvõetamatuks. Erakond kavatseb presidendile esitada ligi 20 000 allkirjaga pöördumise, mis palub seadust mitte välja kuulutada.
Keskerakond väidab, et eelnõu on põhiseadusega vastuolus, kuna menetluse käigus ei viidud sisse ühtegi soodustust, mis kaitseks erivajadustega inimesi, lasterikkaid peresid või vähemkindlustatud inimesi. Seetõttu palub Keskerakond presidendil eelnõu seadusena mitte välja kuulutada ja lubab viia vaidluse riigikohtusse.
On selge, et automaks on valitsuse katse suurendada riigikassat, kuid see toimub tavakodanike arvelt. Maksu rakendamine mõjutab enim just neid, kes juba niigi peavad arvestama iga senti. Kui eesmärk on tõepoolest keskkonnasõbralikkuse edendamine, peaks kaaluma alternatiivseid meetmeid, mis ei koorma ebaproportsionaalselt neid, kes ei saa endale lubada uuemaid sõidukeid.
Uue maksuga kaasneb ka oht, et inimesed hakkavad eelistama vanemate sõidukite kasutamist kauem kui tervislik või ohutu, lihtsalt selleks, et vältida kõrgemat maksukoormust. See võib lõpuks viia hoopis vastupidise tulemuseni – suurendada keskkonnareostust ja liiklusohtlikkust.
