Haridus- ja teadusministeerium (HTM) koos sotsiaalministeeriumiga kinnitas, et üleriiklikku mobiiltelefonide keeldu Eesti koolides ei kehtestata. Küll aga pannakse koolidele kohustus reguleerida nutiseadmete kasutust oma asutustes. See samm on vastuseks avalikkuse ja ekspertide kasvavale murele laste ülemäärase ekraaniaja negatiivse mõju üle vaimsele ja füüsilisele tervisele.
HTM-i üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin ütles, et riik uuendab tervisekaitsenõudeid haridusasutustes, hõlmates ka nutiseadmete kasutamise piiramist. „Oleme analüüsinud teiste riikide regulatsioone ning jõudnud järeldusele, et üleriiklik keeld ei oleks asjakohane ega saavutaks soovitud eesmärke,“ märkis ta. Matsin lisas, et koolidel tuleb edaspidi koostada reeglid koostöös lapsevanemate, hoolekogu ja koolipidajaga, et tagada laiapõhjaline arusaam ja kokkulepe nutiseadmete kasutamise ohtude kohta.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas, et nutiseadmeid kasutatakse õppetöös ja seetõttu ei oleks mõistlik kehtestada täielikku keeldu. Samas on oluline, et koolid reguleeriksid nutiseadmete kasutamist väljaspool õppetööd. „Nutiseadmed on tänapäeva õppevahendid, kuid nende kasutust tuleb korraldada nii, et see toetaks õppimist ja ei kahjustaks tervist,“ selgitas minister.
Mitmed koolijuhid, nagu Pärnu Kuninga tänava põhikooli direktor Urve Krause ja Audru kooli direktor Egle Rumberg, toetavad riiklikku suuniste loomist. Krause sõnul on nende koolis esimene kooliaste olnud aastaid nutivaba ning lapsevanemad on seda sammast toetanud. Rumberg tõi esile, et vahetunnid, mis peaksid pakkuma puhkust, muutuvad nutiseadmete tõttu hoopis täiendavaks koormuseks.
Eesti poliitikutest juhtis esimesena tähelepanu digivahendite kahjulikkusele õpilaste vaimsele tervisele Ruuben Kaalep 2022. aastal. Mobiiltelefonide kasutamise piirangut on nõudnud ka MTÜ Kogukonna Hüvanguks ja teadlased, kes kutsusid riiki üles töötama välja selged reeglid. Avaliku kirja allkirjastanud teadlased soovitasid keelustada isiklike nutiseadmete kasutamine koolipäeva jooksul, välja arvatud õppeotstarbel või tervislikel põhjustel.
Viimased uuringud, sealhulgas 2022. aasta PISA uuring, näitavad, et Eesti 15-aastased õpilased veedavad nädalas ekraanide ees keskmiselt 60 tundi. Ekspertide hinnangul on see probleem, mis nõuab kiiret lahendust.
Kuigi täpne tähtaeg uute tervisekaitsenõuete jõustumiseks pole veel teada, julgustab HTM koole juba praegu nutiseadmete kasutuse reguleerimisega algust tegema. See peaks tagama, et uued reeglid aitavad luua tervislikuma ja keskendunuma õpikeskkonna.
Riik ei vali teed ühtse üleriigilise keelu kehtestamiseks, kuid selge sõnum on antud – nutiseadmete kasutamine koolides vajab teadlikku ja vastutustundlikku korraldamist.
