Pärnu ajalugu saab uue ja põneva peatüki, kuna arheoloogid on avastanud Sindi-Lodja silla piirkonnas veel ühe kiviaegse asulakoha. See tähelepanuväärne leid toob esile meie esivanemate eluolu ja kinnitab piirkonna rikkalikku ajaloolist tausta.
Praeguse Sindi-Lodja silla kõrvale on plaanis ehitada uus sild, kuna olemasolev, üle 90 aasta vana sild ei vasta enam tänapäevastele nõuetele. INF Infra juhatuse liige Robert Sinikas kinnitas, et vana sild säilitatakse ja restaureeritakse kergliiklejate tarbeks, vastavalt Muinsuskaitseameti soovile.
Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõunik Kaisa Metsaots rõhutas, et Sindi-Lodja sild on oma ajaloolise väärtuse poolest haruldane. “Sindi-Lodja betoonsild oli valmimisel Eesti esimene ja kõige esinduslikum kaarsild. Pärast sõjapurustusi taastati sild üsna suuresti algse projekti järgi. Praegu on Sindi-Lodja silla kohta koostatud ajaloolise väärtuse eksperthinnang ja praeguse seisuga see veel riikliku kaitse all ei ole, kuid muinsuskaitseamet kaalub selle kaitse alla võtmist,” ütles Metsaots intervjuus ERR-ile.
Arheoloogilised uuringud, mis kestsid nädala, tõid päevavalgele kiviaegse asulakoha. Arheoloog Aivar Kriiska selgitas, et Reiu jõgi on olnud praeguses asukohas juba tuhandeid aastaid. Jõgi on olnud ajutiselt mere all, kuid pärast mere taandumist on jõgi taastanud oma voolusängi. Uuringute käigus avastati umbes üheksa meetri kõrgusel merepinnast, tibake üle nelja meetri sügavusel, kiviaegne asulakoht. “Me teame, et juba kiviajal on elanud inimesed Reiu jõe kaldal,” ütles Kriiska.
Kuigi kultuurikiht asub sügaval maa sees ja ei tohiks tulevase silla ehitust segada, rõhutas Kriiska, et lõplikke järeldusi saab teha alles pärast arheoloogiliste tööde lõppu. Muinsuskaitseameti hinnangul võib olla vajalik ka põhjalikumate uuringute läbiviimine, et täielikult mõista piirkonna arheoloogilist väärtust.
Arheoloogilised tööd Sindi-Lodja silla juures kestavad septembri keskpaigani, pärast mida teeb muinsuskaitseamet lõplikud otsused edasiste uuringute vajaduse kohta.
Sindi-Lodja kiviaegse asulakoha avastamine on märkimisväärne teaduslik saavutus, mis annab meile sügavama ülevaate meie esivanemate elust ja tegevusest. See leid rõhutab, kui oluline on säilitada ja uurida meie ajaloolist pärandit.
