Teisipäeval, 11. veebruaril toimus Riigikogu keskkonna- ja maaelukomisjoni ühisistung, kus arutati metsaseaduse võimalike muudatuste mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele. Paraku oli ühisistungile kutsutud peamiselt puidutööstuse esindajaid, kes rõhutasid metsamajandamise intensiivistamist, samas kui looduskaitsjad said esindada vaid kahe organisatsiooni kaudu.
Kohal olid seitse puidutööstuse esindajat, sealhulgas Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Erametsaliit, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Maaülikool, Graanul Invest ja Barrus AS. Looduskaitset esindasid vaid Tartu Ülikooli looduskaitsebioloog Asko Lõhmus ning Eesti Keskkonnaühenduste Koda, keda esindasid Eestimaa Looduse Fond ja MTÜ Päästame Eesti Metsad.
Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Eliisa Pass tõi oma kõnes välja, et metsaseadust on aastaid tööstuse huvides lõdvendatud, mis on viinud olukorrani, kus metsa raiutakse rohkem, kui seda juurde kasvab. „Oleme sattunud olukorda, kus korralikku puitu saab varsti vaid kaitsealadelt,“ ütles Pass. Ta hoiatas, et kui raiemahtudega jätkata praeguses tempos, on Eesti majandusmetsadele tehtud lageraiering juba 50 aasta pärast.
Pass rõhutas, et üleraiete kompenseerimine istandikega ei lahenda probleemi, kuna kvaliteetse aeglasekasvulise puidu saamine muutub lähitulevikus võimatuks. Lisaks mõjutavad killustunud metsamaastikud negatiivselt selliseid majandusharusid nagu loodusturism ja filmitööstus. „Loogiliselt võttes peaksid raiemahud langema kohe. See eesmärk on kirjas ka kliimakindla majanduse seaduse eelnõus,“ lisas ta.
Puidutööstuse esindajad rõhutasid arutelul metsamajandamise olulisust Eesti majanduse jaoks, tuues välja, et metsatööstus on oluline eksporditööstus ja tööandja. Samas hoiatasid looduskaitsjad, et praegune metsaseaduse eelnõu võimaldaks veelgi intensiivsemat metsade majandamist, mis ohustab nii looduslikke ökosüsteeme kui ka pikaajalist majanduslikku jätkusuutlikkust.
Kohal olid ka kliimaministeeriumi ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumi esindajad, kes selgitasid seaduseelnõu taustal olevaid põhjendusi. Kliimaministeeriumi esindajad tõid välja, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõu sisaldab eesmärke raiemahude vähendamiseks, kuid looduskaitsjad leiavad, et need meetmed ei ole piisavad.
Riigikogu ühisistungil selgus, et metsaseaduse muudatused äratavad tõsist vastuolu tööstuse ja looduskaitsjate vahel. Kuigi puidutööstuse esindajad rõhutasid metsamajandamise majanduslikku tähtsust, hoiatasid looduskaitsjad üleraiete ja metsade killustumise ohtude eest. Eliisa Passi sõnul on Eesti lähitulevikus võimalik saada kvaliteetset puitu vaid kaitsealadelt, mis seab kahtluse alla nii loodusliku mitmekesisuse kui ka pikaajalise majandusliku jätkusuutlikkuse.
Seega on riigi ees valik: kas jätkata metsamajandamise intensiivistamist lühiajaliste majanduslike kasude nimel või võtta kasutusele jätkusuutlikud meetodid, mis tagavad metsade säilimise tulevastele põlvkondadele.
