Eesti Muinsuskaitse Selts soovib Tartu rahu aastapäeva kuulutamist riigipühaks

Eesti Muinsuskaitse Selts esitas valitsusele ja riigikogule ettepaneku muuta praegune riiklik tähtpäev, 2. veebruaril tähistatav Tartu rahu aastapäev, ametlikuks riigipühaks. Samuti soovitakse kuulutada veebruar Eesti ajaloo kuuks, et tõsta eriti just noorte ja muukeelsete inimeste teadlikkust meie riigi ajaloost.

Seltsi esimees Madis Morel rõhutas oma pöördumises, et Tartu rahuleping on Eesti Vabariigi sünnidokument ja selleta ei pruugiks meil olla ka iseseisvuspäeva, mida tähistada. Tema sõnul väärib see ajalooline sündmus märksa laiemat üleriiklikku tähelepanu. Morel tõi valukohana esile Ida-Virumaa ja sealsed venekeelsed noored: seltsi hinnangul üritatakse piirkonna koolides Tartu rahu teemast sageli vaikides mööda minna, mistõttu ei tea paljud õpilased päeva tegelikku väärtust.

Lisaks noorte harimisele annaks riigipüha staatus seltsi hinnangul tugeva poliitilise signaali. Ajal, mil Venemaa püüab taas iseseisvat riiki hävitada ning on Eesti-Vene suhetes taandanud Tartu rahu pelgalt ajalooliseks dokumendiks, on Eesti ülesanne oma ajaloo väärtustamist ja iseseisvuse alustalasid jõuliselt meeles pidada.

Teise olulise algatusena tegi selts ettepaneku hakata veebruari tähistama Eesti ajaloo kuuna. Veebruar on Eesti jaoks sündmusterohke: lisaks Tartu rahule ja vabariigi aastapäevale on sel kuul sündinud mitmed riigi ajaloo suurkujud, nagu Konstantin Päts, Johan Laidoner ja Johan Pitka. Selts leiab, et teemakuu raames korraldatavad noorteüritused aitaksid ühtlustada ajaloo õpetamist, mis praegu sõltub koolides sageli liialt õpetaja isiklikust lähenemisest. Eriti oluliseks peetakse seda just muukeelsete noorte arusaamade kujundamisel Eesti Vabariigist.

Tartu rahuleping sõlmiti pärast keerulisi läbirääkimisi 2. veebruaril 1920. Ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja lõpetanud leping oli noore Eesti riigi esimene suur diplomaatiline saavutus, millega määrati kindlaks Eesti idapiir. Lepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust, avades sellega tee noore riigi laiemale rahvusvahelisele tunnustamisele.