Eesti kaitsepolitsei on detsembrist veebruarini pidanud kinni 10 kahtlustatavat, keda kahtlustatakse Vene eriteenistuse juhiste järgi tegutsemises. Paljastatud kuritegude hulgas on mälestusmärkide rüvetamisi ja ametiisikute sõidukite ründamisi nii Eestis kui ka Lätis. Muuhulgas rünnati jaanuaris samal päeval Eesti vabadusvõitlejate memoriaali Sinimägedel ning kolonel Alfons Rebase mälestustahvlit Mustlas.
Kaitsepolitsei poolt detsembrist veebruarini kogutud andmed näitavad, et Venemaa eriteenistused koordineerisid hübriidoperatsiooni, millesse kaasati mitmeid kahtlustatavaid, kes täitsid erinevaid rolle operatsiooni ettevalmistamisel ja elluviimisel. Kahtlustuse järgi täitsid kahtlustatavad Vene eriteenistuse juhiste järgi erinevaid rolle, kogudes teavet rünnakute ettevalmistamiseks ja ka osaledes rünnakute toimepanemises.
Kriminaalmenetluses kogutud andmed näitavad, et Venemaa eriteenistused on koordineerinud laiaulatuslikku hübriidoperatsiooni Eesti Vabariigi julgeoleku vastu. Kaitsepolitsei teatel oli operatsiooni eesmärk külvata hirmu ja tekitada pingeid Eesti ühiskonnas. Mälestusmärkide ründamine oli üks osa sellest operatsioonist, mis oli suunatud mitte ainult füüsiliste kahjustuste tekitamisele, vaid ka sümboolsele mõjule. Mälestusmärgid on oluline osa riigi ajaloost ja identiteedist ning nende ründamine tekitab põhjendatud pahameelt ja ärevust põliselanike seas.
Vahistatud on kuus kahtlusalust, kelle puhul nähti ohtu, et nad võivad jätkata kuritegude toimepanemist või kriminaalmenetlusest hoidumist. Kahtlustatavate tegevuse põhjal on neile esitatud süüdistused Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud kuritegudes. Kaitsepolitsei peadirektori Margo Pallosoni sõnul õnnestus mitmeid kavandatud rünnakud ka ära hoida.
Kaitsepolitsei märgib, et on alust kahtlustada, et eelmise aasta mais ja selle aasta jaanuaris toimunud mälestusmärkide rikkumised ning autode kahjustamised on omavahel seotud ning osa laiemast operatsioonist. Siseminister Lauri Läänemetsa isikliku auto ründamine detsembris, kus aknad sisse löödi, osutus samuti osaks sellest laiaulatuslikust operatsioonist.
Ilmselt on Venemaa eriteenistuste operatsioon olnud suunatud korraga nii Eesti kui Läti vastu. Läti julgeolekuteenistus VDD teatas teisipäeval, et vahistas 8. veebruaril vandalismi tõttu Eesti ja Venemaa topeltkodaniku, keda on alust kahtlustada Vene eriteenistuse ülesandel tegutsemises.
Juhtum on kaasa toonud Eesti ja Läti julgeolekuteenistuste tihedama koostöö ning Eesti välisministeerium on kutsunud tagasi ka Venemaa ajutise asjuri. Operatsioon näitab selgelt, et Vene eriteenistusel on olnud ambitsioonikas plaan, mis hõlmab mitte ainult füüsilist, vaid ka psühholoogilist mõju Eesti ühiskonnale.
