Juunis toimunud eesti keele B2- ja C1-taseme eksamid läbis edukalt vaid 20 protsenti õpetajatest. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul arutab valitsus nüüd võimalust pakkuda püüdlikele õpetajatele üheaastast lepingut.

Seoses eestikeelsele õppele üleminekuga peavad kõik õpetajad, kes soovivad sügisel jätkata õpetamist, oskama eesti keelt. Need, kes tahavad õpetada vene keeles, peavad saavutama vähemalt B2-taseme ning need, kes soovivad õpetada eesti keeles, peavad omama C1-taset.

Juunikuu alguses sooritas B2-taseme keeleeksami 395 ja C1-taseme eksami 388 haridustöötajat. Esmaspäeval avaldatud tulemused on aga murettekitavad: B2-taseme sai kätte vaid 90 õpetajat (22,7%), samas kui C1-taseme saavutas ainult 70 õpetajat (18%).

Niivõrd suur läbikukkumine eesti keele eksamil tekitab mitmetele koolidele probleeme, kuidas sügiseks leida õpetajad, kes vastaksid keelenõuetele. Kooli direktorid ja omavalitsused on juba pöördunud riigi poole abi saamiseks, et leida lahendus neile õpetajatele, kes jäid eksamil vajalike punktide saavutamisest napilt ilma.

Hoolimata sellest, et kõik õpetajad vajalikku keeletaset kätte ei saanud, jääb minister Kallas optimistlikuks. Tema sõnul on loomulik, et kõik eksamisooritajad vajalikku lävendit esimesel katsel ei ületa. “Alati on [sooritus]protsent olnud enam-vähem sama. Erinevus on selles, et eksamit läksid tegema väga paljud õpetajad. 160 õpetajat tegi ära tasemeeksami, mis on päris korralik number,” ütles ta.

Minister tõdes, et seni on õpetajatele eksamitel enim raskust valmistanud tõsiasi, et C1-tase nõuab laia sõnavara. “Õpetajad tunnevad, et nad ei valda sõnavara valdkonnas, mis ei ole nende erialane valdkond, ja nad jäävad jänni sõnavara kasutamisega,” ütles ta.

Siiski näitavad Kallase silmis eksamitulemused, et õpetajad on olnud tublid ja pingutanud. “Ma kujutan ette, et on omajagu neid õpetajaid, kes on õppinud, aga nad said juunikuisel eksamil 60 punktist 58. Nüüd on neile see üleminekusäte, et jäänud on mõned kuud veel juurde õppida ja võib-olla novembris toimuval eksamil teevad nad 60 punkti ära,” ütles ta.

See tähendab, et juunikuus eksamil käinute puhul pole tegemist eelkõige nende õpetajatega, kellel tuleb uuest kooliaastast eesti keeles õpetama hakata.

Tallinna haridusameti juhataja Kaarel Rundu ütles, et täna puudub küll täpne statistika selle kohta, kui palju Tallinna haridussüsteemi töötajaid on juunis läbi viidud eksami edukalt sooritanud ja soovitud eesti keele kategooriad saanud, kuid andmeid kogutakse.

Rundu sõnul loodetakse, et õpetajad, kel B2-tase on olemas, täiendavad oma keeleoskust järgmiste aastate jooksul ja sooritavad ka C1 eksami. “Näeme, et õpimotivatsioon keeleõppe osas on kasvanud ning käesoleva aasta lõpuks on Tallinna keelekursustel osalenud 700 haridustöötajat, mida on 2-3 korda rohkem kui viimasel kahel aastal,” ütles ta.

Kallase sõnul pole valitsusel plaanis keelenõudeid muuta ning eestikeelsele õppele üleminek toimub plaanipäraselt.