Hiljuti avaldatud uuring toob esile, kui oluline on kanakulli (Accipiter gentilis) elupaikade säilitamine vanades metsades, et vältida nende elukohtade kadumist raiesurve tagajärjel. Eesti teadlased Ülo Väli, Diana Soop ja Tarmo Evestus analüüsisid 75 Kagu-Eestis asuva kanakullipesa ümbrust, leides, et kanakull eelistab vanu, keskmise tihedusega okasmetsi. Pesad paiknevad tavaliselt kasel, kus hõre võra pakub piisavalt ruumi nii pesa ehitamiseks kui ka sujuvaks lennuks läbi puuvõrade.
Uuringust selgus, et kanakullidele sobivad metsad peavad olema vähemalt 60-aastased ja ideaalis 100-aastased. Nendes pesitsusmetsades on vanu puid keskmiselt 64 protsenti, samas kui ülejäänud metsa keskmine vanus on pelgalt 56 aastat. Eesti metsade järjest intensiivsem raiumine vähendab aga vanametsade pindala, mis viib kanakullide pesapaikade kadumiseni.
Kanakullid on oma pesitsuspaikade suhtes väga valivad, mistõttu paiknevad nende pesad üksteisest keskmiselt 6,9 kilomeetri kaugusel. Tõeliselt sobivaid pesapaiku on vähe ning vanade okasmetsade säilitamine on eluliselt tähtis. Lisaks põhipesale rajavad kanakullid tihti ka varupesi, mis paiknevad tavaliselt kuni 300 meetri kaugusel esmasest pesast. Varupesad on lindudele olulised, pakkudes neile alternatiivset paika, kui mõni pesa hävib või pole enam sobiv.
Röövlinnuna asub kanakull toiduahela tipus, mistõttu on tema olemasolu indikaator tervele ökosüsteemile. Kanakulli asurkond näitab, et metsades leidub piisavalt linnustikku, teisi selgroogseid ja selgrootuid, aga ka taimestikku ja seeni, mis loovad mitmekesise elukeskkonna.
Uuring toob välja, et kanakulli pesade lähedal tuleks vältida lageraiet ning säilitada vähemalt 300 meetri raadiuses vana metsa. Eesti kanakulli arvukus on viimastel aastakümnetel vähenenud, mistõttu tuleb pesitsuspaikade ümbruses tagada piisav vana mets, mis pakub neile eluks vajalikke tingimusi.
Metsaökosüsteemi tasakaal on võtmetähtsusega, kuna Euroopa metsade ökoloogiline seisund on halvenemas – kaugseire ja elurikkuse inventuurid kinnitavad, et liigirikkus väheneb. Kuigi metsandusel on oluline roll Eesti majanduses, peab metsade majandamine tagama ka elurikkuse ja vanade metsade püsimise.
Kanakullide säilitamiseks Eestis soovitavad teadlased, et metsanduses järgitaks säästlikke praktikaid. Lageraie asemel võiksid metsamehed kaaluda väiksemaid raietöid, jättes olulised pesitsuspiirkonnad ja vanad metsad puutumatuks. Samuti tuleks kaitsta pesapaikade lähedasi metsi ka siis, kui seal praegu pesi pole – see tagab, et kanakullidel oleks tulevikus võimalik sobivale alale naasta.
Kanakulli elupaikade kaitsmine ei ole ainult ühe liigi probleem; see on osa Eesti loodusväärtuste laiemast säilitamisest. Looduskaitse ja jätkusuutliku metsanduse tasakaalu leidmine on tuleviku küsimus, kus tuleb leida viis, kuidas kaitsta nii majandust kui ka ökosüsteeme.
