Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) paljastas möödunud nädalal Lääne-Virumaal Aseriaru külas toimunud ebaseadusliku ja religioossete tavade kohaselt läbi viidud loomade tapmise juhtumi, mille käigus piinati ja hukati lambaid äärmiselt antisanitaarsetes tingimustes. Juhtum tõi avalikkuse ette järjest süveneva probleemi: sisserändajate kogukondades juurdunud loomapiinamistavad, mis on vastuolus Eesti seaduste, loomakaitse ning hügieeninõuetega.
PTA ametnikud reageerisid vihjele operatiivselt, kaasates ka politsei kiirreageerijad. Kinnistult leiti 24 nülitud lamba korjust, kaks töötlemata lammast ning veel 14 märgistamata looma, kes ootasid aedikus tapmist. Kohapeal viibis kinnistu omanik koos kolme teise isikuga. Omanik tunnistas, et loomad tapeti eesmärgiga müüa liha islamiusulistele ostjatele, viidates halal-tavadele.
PTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul toimus tapmine loata ja sobimatutes oludes: „Tegutsesime operatiivselt, sest vihjatud asukohas ei ole tegevusloaga tapamaja ehk seal ei tohi loomi tappa. Tapatoiminguid oli tehtud äärmiselt antisanitaarsetes tingimustes. Andsime lammaste omanikule korralduse toimingud lõpetada, mis ka täideti.“
Eesti seaduste kohaselt on religioosne loomade tapmine lubatud üksnes usuühingu liikmete tarbeks ning ainult Põllumajandus- ja Toiduameti eelneval loal. Veelgi olulisem on nõue, et loomi tuleb tappa nende eelneva uimastamisega – see välistab looma teadvusel oleku ja vähendab kannatusi. Halal-tapmine, mida tihti viiakse läbi ilma uimastuseta, on vastuolus loomade heaolu põhimõtetega ning seab ohtu ka toiduohutuse.
Leitud liharümbad tunnistati inimtoiduks kõlbmatuks ning AS Vireen transportis need utiliseerimisele. PTA menetlus juhtumi osas jätkub ning asjaosaliste suhtes algatatakse tõenäoliselt väärteomenetlus.
Eestis on viimase kümnendi jooksul oluliselt kasvanud islamiusuliste arv, ulatudes hinnanguliselt üle kümne tuhande inimese. Kuigi suuri mošeesid Eestis ei ole, on halal-toidu nõudlus olemas – ja see väljendub kohati ka seadusevastastes ja julmades tegudes, nagu Aseriaru juhtum seda selgelt näitas.
Loomakaitsjad ning mitmed opositsioonipoliitikud on aastaid hoiatanud selliste tavade leviku eest. Näiteks esitas Ruuben Kaalep 2022. aastal Riigikogule eelnõu, millega sooviti keelustada halal- ja koššer-tapmine Eestis, kuid see jäeti menetlusest kõrvale kuni toonase koosseisu volituste lõppemiseni. Samas näitab hiljutine juhtum selgelt, et probleem ei ole kadunud – vastupidi, see süveneb.
Halal-tapmise religioosne alus šaria-seadustikus eeldab, et loom peab olema teadvusel ning tihti toimub tapmine teiste loomade silme all – suurendades hirmu ja kannatusi. Selline praktika on vastuolus Eesti seniste eetiliste ja veterinaarsete põhimõtetega, kus eelistatakse loomade võimalikult valutut ja humaanset kohtlemist.
PTA sõnul jälgitakse olukorda tähelepanelikult ning tegeletakse ka sarnaste riskikohtade kaardistamisega. Avalikkus ootab konkreetseid samme, et sellised juhtumid ei korduks.
