Poola varase ajaloo üks keskseid müüte on seni rääkinud sellest, kuidas riik kasvas välja kohalike slaavi hõimupealike võimust. Kuid nüüd sunnib värske DNA-uuring ajaloolasi ja avalikkust seda lugu ümber mõtestama. Nimelt viitavad geneetilised andmed, et Poola esimese kuningliku dünastia, Piastide, isaliin ei pruukinud olla slaavi päritolu – nende juured võivad ulatuda hoopis Vana-Šotimaale.
Piastid valitsesid Poolat 10.–14. sajandini ning nende hulka kuulusid sellised võtmefiguurid nagu Mieszko I ja Poola esimene kuningas Bolesław Vapper, kelle kroonimise 1000. aastapäeva mullu suurejooneliselt tähistati. Aastakümneid on vaieldud, kust Piastide dünastia tegelikult pärines: kas kohalikest slaavi ülikutest, Suur-Moraavia pagulastest või isegi viikingitest. Nüüd pakub geneetika täiesti uue ja ootamatu vastuse.
Poznańi tehnikaülikooli molekulaarbioloogi professor Marek Figlerowiczi juhitud uurimisrühm analüüsis koostöös Poola Teaduste Akadeemia bioorgaanilise keemia instituudiga Piastide-aegsetest hauakambritest pärit luustikke. Suurim leid pärines Płocki katedraalist Kesk-Poolas, kus maetute säilmed pärinevad ajavahemikust 1100–1495 – just Piastide võimu kõrgajast.
Kokku uuriti 33 isiku säilmeid, kellest 30 olid meesterahvad. Tulemus oli üllatav: kõik meesskeletid jagasid haruldast Y-kromosoomi haplogruppi, mida leidub tänapäeval peamiselt Briti saartel. Üks geneetiliselt lähimaid võrdlusnäiteid osutus olevat piktide hulka kuulunud mees, kes maeti Ida-Šotimaale 5. või 6. sajandil.
„Pole kahtlust, et tegemist on ehtsate Piastidega,“ rõhutas Figlerowicz 2025. aastal Poznańis peetud konverentsil. Tema sõnul viitavad tulemused selgelt sellele, et dünastia isaliin ei olnud kohalikku päritolu. Samas jääb lahtiseks küsimus, millal Piastide esivanemad Poola aladele jõudsid – kas sajandeid enne Mieszko I aega või alles vahetult enne tema tõusu, näiteks mõne strateegilise dünastilise abielu kaudu.
Sellised abielud olid keskajal tavaline geopoliitiline tööriist. Heaks näiteks on Świętosława, Bolesław Vapra õde, kes abiellus Taani ja Rootsi kuningatega ning sai Inglismaa, Taani ja Norra valitsejate emaks. Seega poleks ka Piastide välismaine päritolu midagi erakordset.
Kõik teadlased ei ole siiski valmis järeldusi lõplikult aktsepteerima. Varssavi ülikooli arheoloog dr Dariusz Błaszczyk on väljendanud kahtlust, kas tuvastatud haplogrupp R1b-S747 on usaldusväärne, viidates võimalikele saastumistele või sekveneerimisvigadele. Nagu sageli teaduses, vajavad ka need tulemused kinnitust edasiste uuringutega.
Geneetiline pilt haakub aga huvitaval kombel teistegi uurimistulemustega. Näiteks Lednica järve ümbruse keskkonnauuringud – piirkonnas, mida peetakse sageli Piasti riigi hälliks – näitavad 9. sajandil toimunud järsku ökoloogilist pööret. Õietolmuanalüüsid osutavad tamme ja pärna taandumisele ning teravilja ja karjamaade levikule, samal ajal kui tahma- ja söeosakesed viitavad ulatuslikule alepõllundusele. See sobib kokku kindlustatud asulate tekke ja majanduse arenguga, mida toetasid kaubateed, sealhulgas merevaigu- ning orjakaubandus.
Oluline on rõhutada, et kuigi Piastide isaliin võis olla mitteslaavi päritolu, oli nende valitsetud rahvastik suuresti kohaliku järjepidevusega. Muud geneetilised uuringud, näiteks rauaaja kalmistutelt Kowalewkos, näitavad, et elanikkond oli sajandeid geneetiliselt stabiilne. Emaliinid ulatusid varaste neoliitiliste põlluharijateni, samas kui meessoost liinid sarnanesid pigem Jüütimaa piirkonna populatsioonidele.
