David Zsutty: Mida õppida Orbáni kaotusest?

Ungari võimuvahetus ja Péter Magyari võit õpetab meile: ole rahvuslane selles riigis, kus sa elad. Ära ole välisvõimude, sealhulgas Iisraeli, Venemaa ega Hiina hääletoruks. Ma ei tea, kas Péter Magyar peab oma valimislubadustest kinni, kuid ma tean, et tema rahvuslik platvorm on tee võidule, kirjutab ungari päritolu endine USA sõjaväelane ja mõttekoja Homeland Institute juhataja David Zsutty veebilehel Counter-Currents.

Péter Magyari ülekaalukas võit Viktor Orbáni üle 2026. aasta aprillis toimunud Ungari valimistel kujutab parempoolsete jaoks nii probleemi kui ka lahendust. Ma olen veerandi osas ungari päritolu ameeriklane ja olen veetnud mõnda aega oma esivanemate maadel, kuid mul lihtsalt puuduvad Ungaris sündinud ja kasvanud täisverelise ungarlase arusaamad ja instinktid.

Mõned ennustavad hukku ja hävingut, teised leiavad, et Magyari võit on järjekordne näide sellest, kuidas „midagi ei muutu kunagi“, ja kolmandad arvavad, et ta võib tegelikult olla samm paremuse poole. Mina aga ennustan seda, et kui Péter Magyar peab suures osas oma kampaanias antud lubadusi, kindlustavad tema ja ta Tisza partei oma võimu veelgi tugevamalt, kui seda tegid Orbán ja Fidesz. Kuid kui ta oma valimislubadusi murrab, pühitakse ta minema sama suure ülekaaluga, mis ta võimule tõi.

Seega, miks hääletas rekordilisest 79,55% valimiskastide juurde ilmunud ungarlastest 54,4% sellise suhteliselt tundmatu kandidaadi nagu Péter Magyar ja tema kokkuklopsitud Tisza koalitsiooni poolt, aga mitte Viktor Orbáni poolt, kes – laenates levinud Fideszi kampaaniaslooganit – oli „turvaline valik“?

Esiteks tegi Orbán hoolimata oma 16-aastasest ametisolekust äärmiselt negatiivse kampaania. Kuni valimishooaja viimaste nädalateni olid tema reklaamid suunatud Zelenskõi ja Brüsseli vastu, jättes isegi Magyari tagaplaanile. Vaatamata tugevatele saavutustele rändeküsimustes keskendusid tema rünnakud Brüsseli vastu enamasti Ukraina sõjale, mitte migratsioonile. Üldine sõnum oli see, et need inimesed tahavad teie raha sõja jaoks.

Teiseks peeti Orbánit Venemaaga liiga sõbralikuks. Seetõttu skandeerisid tuhanded ungarlased pärast valimisi Kangelaste väljakul: „Venelased, minge koju!“. Tuleb märkida, et nad ei skandeerinud mingit vasakpoolset loba. Kuigi Ungaril on Ukrainaga ajaloolisi probleeme, varjutavad nende probleemid Venemaaga need mitmekordselt. Budapesti hoonetel on lahingutest venelastega siiani kuuliaugud ning ungarlastel on pikk ajalooline mälu. Vähemal määral tunti muret ka Hiina ja Iisraeli mõju pärast.

Kolmandaks mängis Magyar Orbáni immigratsiooniküsimuses üle. Suur osa Orbáni müstikast tulenes vasakpoolsete laimust tema vastu. Orbán ei olnud immigratsiooni osas objektiivselt sugugi nii tugev, kui tema subjektiivne kuvand viitas. Orbán lasi sisse suure hulga Aasiast pärit võõrtöölisi, kellest paljud on koondunud maapiirkondade tehaste ümber. See, et nad olid legaalsed, mitte-džihaadi migrandid, ei muutnud neid meelepärasemaks maainimestele, kelle bussid täitusid järsku võõrastega. Magyar tegi kampaaniat eesmärgiga lõpetada väljastpoolt Euroopa Liitu pärit võõrtööliste vastuvõtmine, jätkates samal ajal Orbáni nulltolerantsi illegaalse rände suhtes ja vastuseisu EL-i rändepaktile.

Neljandaks astus Magyar vastu Orbáni väidetavale korruptsioonile. Isiklikult arvan, et igasugune korruptsioon oli tugevalt liialdatud. Seda oli kindlasti vähem kui see, mis toimub igapäevaselt Washingtonis. Kuid Orbánit tajuti nii, nagu ta oleks ühe tolli asemel võtnud terve miili, ehkki tõenäoliselt võttis ta vaid kolm tolli. Süüdistused jäid aga osaliselt külge seetõttu, et Ungari majandusel ei lähe hästi, kuigi võiks minna ka palju halvemini.

Kokkuvõtteks, siin on praktilised soovitused, mida teha ja mida vältida, mida saab Ungari valimistest välja lugeda. Ole rahvuslane selles riigis, kus sa elad. Ära ole välisvõimude, sealhulgas Iisraeli, Venemaa ega Hiina hääletoruks. Ma ei tea, kas Péter Magyar peab oma valimislubadustest kinni, kuid ma tean, et tema rahvuslik platvorm on tee võidule.