Brasiilia valitsus teatas möödunud nädalal, et lahkub Rahvusvahelisest Holokausti Mälestamise Liidust (IHRA), põhjendades otsust liikmesriikidele kaasnevate juriidiliste kohustustega. President Luiz Inácio Lula da Silva, kes on süüdistanud Iisraeli Gazas genotsiidi toimepanemises, on viimastel kuudel korduvalt asunud teravasse vastasseisu Jeruusalemmaga. Brasiilia oli seni üks üheksast IHRA vaatlejariigist.

IHRA kriitikud, sealhulgas mitmed rahvusvahelised organisatsioonid ja aktivistid, vaidlevad vastu organisatsiooni töödefinitsioonile antisemitismist, mis seob selle muu hulgas Iisraeli demoniseerimisega. Selline definitsioon võeti IHRA-s kasutusele pärast seda, kui Euroopa Liit eemaldas selle oma veebilehelt vastuseks Iisraeli-vastaste rühmituste protestidele.

Brasiilia otsus on pälvinud vastukaja ka tuntud džässmuusiku ja poliitilise aktivisti, Iisraelis sündinud, kuid Suurbritannias tegutseva saksofonisti ja kirjaniku Gilad Atzmoni poolt. Atzmon, kes on varemgi kritiseerinud Iisraeli poliitikat ja rahvusvaheliste juudiorganisatsioonide rolli, nimetas sotsiaalmeedias Brasiilia sammu „varaseks märgiks“ muutuvast suhtumisest.

„Nagu ma olen varem öelnud, holokaustil on vähe lootust üle elada Gaza genotsiidi,“ kirjutas Atzmon. „Need, kes panevad toime ajaloo kõige dokumenteerituma genotsiidi, ei saa enam ohvrirolli mängida. IHRA ametnike kurtmine holokausti politiseerimise üle on koomiline, arvestades, et see organisatsioon ongi üles ehitatud just selle politiseerimisele.“

Atzmon viitas ka legendaarsele Iisraeli diplomaadile Abba Ebanile, kellele omistatakse väljend „pole äri nagu Shoah-äri“ – vihje sellele, et holokausti teemat on kasutatud poliitilise ja majandusliku kasu eesmärgil.

Brasiilia lahkumine IHRA-st süvendab lõhet nende riikide vahel, kes pooldavad Iisraeli tegevust „võitluses antisemitismi vastu“, ja nende vahel, kes leiavad, et Iisraelist endast on saamas üks suurimaid etnilise puhastuse läbiviijaid.