Ajakirjanik Astrid Kannel leidis Vikerraadio saates „Reedene intervjuu“, et praegune geopoliitiline olukord jätab tulevikus avatuks võimaluse taastada Tartu rahulepinguga määratud Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir. Kannel tõdes, et kuigi selline areng võib praegu tunduda ebareaalne, ei ole võimalus selleks välistatud.

Kannel tõstatas teema intervjuus endise õiguskantsleri Allar Jõksiga, kelle sõnul ei oleks piirilepingu sõlmimine Venemaaga tingimata muutnud Eesti olukorda paremaks isegi juhul, kui lepinguga oleks ametlikult loobutud Petserimaast ja Narvatagusest.

„Need arutelud 20 või 15 aastat tagasi, et sõlmime Venemaaga lepingu, siis on meil kindlus, ei päde,“ ütles Jõks. „Ma nõudsin toona õiguskantslerina ja kui keegi praegu minu arvamust küsiks, ütleksin ka praegu, et viide Tartu rahule peaks piirilepingu preambulis kindlasti sees olema. See ei anna mingit lisatagatist, aga see on märk väärikusest.“

Kannel märkis, et Eesti ja Venemaa vahelist piirilepingut praegu ei ole. „Ja mis meil siis sellest nüüd halvemaks on läinud? Ei ole ju midagi halvemaks läinud,“ vastas Jõks. „Poliitikas, sealhulgas välispoliitikas, peab olema stiili ja väärikust. Kui me ütleme, et me ei julge Tartu rahu sinna sisse kirjutada, sest äkki see vihastab Venemaad, siis ongi see selline allaandja mentaliteet.“

Seejärel küsis Kannel, kas piirilepingu puudumine võib jätta Eestile tulevikus alles uusi võimalusi. „Venemaal võivad tulla ei tea mis ajad, see on küll ulmeline mõte, kuid alles on jäänud võimalus, et taastub Tartu rahu järgne piir,“ ütles Kannel.

Jõks nõustus, et kuni Eesti ja Venemaa vahel lõplikku piirilepingut sõlmitud ei ole, jäävad võimalikud arengud avatuks. „Seni, kuni meil lepingut ei ole sõlmitud, on kõik, isegi hullumeelsed või utoopilised võimalused olemas,“ kinnitas endine õiguskantsler.

Kannel tõi seejuures kaudselt Eestile eeskujuks Jaapani, kes on hoidnud Venemaaga piirivaidluse lahendamata, taotledes jätkuvalt osa Kuriili saarte tagastamist. „Jaapan hoiab piirilepingut Venemaaga meelega lahti, et tagasi saada vähemalt mõned Kuriili saared,“ ütles Kannel. Jõks nõustus sellise võrdlusega.

Tartu rahulepinguga, mis sõlmiti Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 2. veebruaril 1920, määrati Eesti idapiir ning Eesti Vabariigi koosseisu kuulusid ka Petserimaa ning Narva-tagused alad. 1944. aastal, Teise maailmasõja ajal, läksid need alad Nõukogude okupatsioonivõimu kontrolli alla ning on sellest ajast jäänud Venemaa võimu alla. Tegemist on Eesti Vabariigi ajalooliste osadega, mille Venemaa on okupeerinud ja mida ta ei ole Eestile tagastanud. Petserimaa ja Narvatagune moodustavad kokku umbes 5,2% Eesti Vabariigi territooriumist.