Eesti haudelindude uue, 2025–2030. aastani koostatava levikuatlase välitööd on alanud erakordse hooga. Kuigi pesitsushooaeg on alles algamas ja paljud kaugrändurid pole veel Eestisse jõudnud, on ornitoloogid ja linnuhuvilised kogunud juba üle 11 000 pesitsuskindluse koodiga linnuvaatluse, selgub andmeplatvormist PlutoF.
Tegu on Eesti kolmanda linnuatlasega, mille koostamist koordineerib Eesti Ornitoloogiaühing ning mida rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Atlase eesmärk on selgitada välja meie haudelindude tänane levik ja selle muutused võrreldes varasemate kümnenditega. Eelmine Eesti linnuatlas valmis enam kui kümnend tagasi ning uue kogumistsükli käivitamine oli teadlaste hinnangul ülimalt vajalik.
Kuigi suur osa rändlindudest on alles teel, on Eesti vaatluskogukond juba leidnud esimesed poegadega pesad (kood PP), näinud vanalinde pesal haudumas (kood HP) või märganud linde pesi külastamas (kood VP). Kõige rohkem on pesitsuskindlusega koodi saanud seni järgmised liigid:
- Musträstas – 594 kirjet
- Rasvatihane – 534
- Metsvint – 515
- Punarind – 414
- Suur-kirjurähn – 356
Napilt jäi esiviisikust välja kaelustuvi 347 vaatlusega.
Eesti linnuvaatluse kogukond on taas näidanud oma innukust ja professionaalsust. Viie enim vaatlusi edastanud vaatleja nimekiri on järgmine:
- Uku Paal – 928 kirjet
- Art Villem Adojaan – 848
- Hannes Pehlak – 731
- Rein Nellis – 672
- Rene Ottesson – 665
Ent kohe nende kannul on kümned ja peagi sajad aktiivsed linnuvaatlejad, kelle panus on Eesti loodusteaduslikus inventeerimises hindamatu.
Tänavuse atlase puhul on andmekogumine liikunud täielikult elektroonilisele platvormile. Vaatlused sisestatakse PlutoF töölauale või PlutoF GO rakendusse, mis võimaldavad mugavalt andmeid koguda, kontrollida ja jagada. Kõik vaatlused jõuavad avalikku eElurikkuse portaali, pakkudes huvilistele ja teadlastele ajakohast ülevaadet Eesti haudelindudest.
Osalema on oodatud kõik huvilised – oluline on, et vaatlustele lisataks täpne pesitsuskindluse kood ja liigimäärang oleks kontrollitud. „Kui liigis ei olda kindlad, on parem see märkimata jätta. Abiks on määramisrakendused ja aialinnupäeviku portaal,“ tuletab Ornitoloogiaühing meelde.
Liigiatlased ei ole pelgalt teaduslikud andmestikud – need on rahvuslikud mäluraamatud, mis talletavad meie loodusliku rikkuse seisu antud ajaperioodil. Uue linnuatlase andmed saavad olema hindamatuks võrdlusmaterjaliks tulevikus – nii teadlastele, looduskaitsjatele kui ka poliitikakujundajatele.
„See on meie kõigi võimalus kirjutada Eesti looduse ajalugu – linnu vaatluse kaupa,“ seisab üleskutses, millega Ornitoloogiaühing kutsub üles osalema uue atlase koostamises. Täpsem info osalemise ja vaatluste edastamise kohta on leitav aadressil: eoy.ee/atlas.
