Laulu- ja tantsupeo aastal tuletab rahvakultuuri uurija Ahto Kaasik meile meelde, kust need pühad laulud ja tantsud on meie rahva minevikus oma alguse saanud. 5. juunil toimunud ülemaailmsel eestlaste foorumil esitles Kaasik videot, kus ta räägib Eesti looduslikest pühapaikadest – neist iidsetest paikadest, kus rahvas on sajandeid kogunenud, laulnud, tantsinud ja austanud oma juuri.

Kaasik istub videos Pühajärvel paadis sama koha lähedal, kus 1884. aastal pühitseti Eesti lipp. See toimus põlisusu kommete kohaselt, kasutades Pühajärve vett.

„Püha tähendab puutumatut ja puhast,“ ütleb Kaasik. Just sellistena hoidsid meie esivanemad pühasid järvi, jõgesid, allikaid ja kive. Kaasiku sõnul on Eestis tänaseks kaardistatud umbes 2000 looduslikku pühapaika ning ajaloolisi andmeid on veelgi rohkem – ligi 5000 paiga kohta. Nende uurimise ja kaitsmisega tegeleb Hiite Maja sihtasutus, mille juhatusse Kaasik kuulub.

Pühapaigad ei olnud ainult vaiksed palvekohad. Need olid ka rõõmu ja ühisolemise paigad, kus lauldi, tantsiti ja pühitseti elu – just nagu laulu- ja tantsupidudel. Kaasik kutsub kõiki meenutama seda sidet ja tervitab soojalt kõiki laulupeolisi, nii kodumaal kui kaugemal.