Laupäeva, 14. novembri varahommikul üritati Venemaa sõjaväeluure GRU tellimusel süüdata Viimsis asuva Eesti kaitsetööstusettevõtte Threod Systems hoonet ja põhjustada seal plahvatus. Tänu ettevõtte enda turvameetmetele ja turvatöötaja kiirele tegutsemisele jäi rünnak lõpule viimata. Kaitsepolitseiamet ja politsei pidasid kinni 8 kahtlustatavat – kõik Läti elanikud. Vastuseks valmistub Eesti sulgema alates 1. detsembrist kõik Venemaaga ühendust pidavad maanteepiiripunktid.
Riigi peaprokurör Astrid Asi teatas 15. novembril, et rünnakukatse toimus öösel kell 3:06. Ründajate eesmärk oli lõhkuda hoone aknad, valada sisse süütevedelikke, süüdata hoone ning tekitada plahvatus. Kuid plaan nurjus – ettevõte ei saanud märkimisväärseid kahjustusi ja ükski inimene ei saanud vigastada.
Peaprokuröri sõnul jäi rünnak lõpule viimata tänu ettevõtte enda rakendatud turvameetmetele. Kaitsepolitseiamet koos politsei- ja piirivalveametiga pidas juhtumiga seoses kinni kaheksa inimest. Riigiprokuratuur esitas kohtule taotluse viie kahtlustatava vahistamiseks.
Juhtumit uuritakse karistusseadustiku sätte alusel, mis käsitleb välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse ülesandel Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevust. Menetluse eesmärk on välja selgitada rünnaku korraldamise asjaolud, osaliste ülesanded ning võimalikud seosed teiste isikutega.
Kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson kinnitas, et rünnak korraldati Venemaa sõjaväeluure juhtimisel. „Kaitsepolitsei teavet hinnates on tegu Venemaa sõjaväeluure, GRU tellimusel toime pandud rünnakuga,“ ütles Palloson. Tema sõnul oleks rünnaku õnnestumine võinud tekitada ettevõttele väga suurt kahju. Palloson kinnitas, et ründajad jõudsid akende lõhkumise ja süütevedelike kasutamiseni ning nende kavatsus oli hoone süüdata ja plahvatus korraldada.
Uurimisel tehakse tihedat koostööd Läti julgeolekuteenistuse VDD ja Läti prokuratuuriga. Riigiprokuröri sõnul on Läti ametiasutused osutanud Eesti uurijatele olulist abi tõendite kiirel kogumisel ja juhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamisel.
Threod Systems on oluline Ukraina droonisõja varustaja
2012. aastal asutatud Threod Systems on üks Eesti olulisemaid kaitsetööstusettevõtteid, mis arendab ja toodab mehitamata õhusõidukeid, elektroonilis-optilisi seire- ja sihtmärgistussüsteeme ning droonide stardiseadmeid.
Threodi tuntumaid tooteid on Eos-seeria mehitamata õhusõidukid, näiteks vertikaalselt õhku tõusev ja maanduv Eos C VTOL, mida kasutatakse luureks, seireks ning sihtmärkide tuvastamiseks. Teise olulise tooterühma moodustavad eOpic-kaamerasüsteemid ning kolmanda Cata pneumaatilised stardiseadmed, millega saab õhku lennutada erinevat tüüpi mehitamata õhusõidukeid, sealhulgas kaugmaa-ründedroone.
Threodi süsteeme kasutatakse praeguse seisuga 32 riigis, sealhulgas 18 NATO liikmesriigis. Eriti oluline on Threodi panus Ukraina kaugmaadroonide võimekusse. Ukraina relvajõud kasutavad Threodi stardiseadmeid juba alates 2022. aastast.
USA kaitsetööstuse väljaandele Defense News 2025. aastal antud intervjuus rääkis ettevõtte müügijuht Ranno Pajuri, et Venemaal asuvaid sihtmärke tabavate Ukraina kaugmaadroonide väljalennutamiseks kasutatakse suure tõenäosusega just Threodi valmistatud seadmeid.
Eesti valmistub Venemaa maanteepiiri sulgemiseks
Pärast rünnaku avalikuks tulekut teatas peaminister Kristen Michal, et on siseminister Igor Taroga arutanud Eesti-Vene piiri sulgemise võimalust ning palunud siseministril ja riigikantseleil valmistada ette vajalikud sammud. Peaministri sõnul on Eesti juba varem oluliselt piiranud Venemaaga seotud piiriületust ning hoiatanud korduvalt, et vaenuliku tegevuse jätkumisel võib järgneda piiriliikluse täielik sulgemine. Nüüd on valitsuse hinnangul saabunud vastav hetk.
Siseminister Igor Taro teatas, et teeb valitsusele ettepaneku sulgeda alates detsembri algusest kõik Eesti-Vene maanteepiiripunktid nii jalakäijatele kui ka sõidukitele. Valitsus peab otsustama, kas sulgemine toimub tähtajaliselt või tähtajatult. Välisminister Margus Tsahkna kinnitas 15. novembril, et valitsuse plaan on sulgeda maanteepiiripunktid alates 1. detsembrist.
Taro sõnul antakse Venemaale sõitnud Eesti elanikele ja teisele poole piiri suundunud veokijuhtidele kaks nädalat võimalust koju naasta. „Põhimõtteliselt on võimalik piir sulgeda minutitega, kohe on võimalik see kinni panna. Me lihtsalt anname praegu neile, kes läksid ega osanud sellega arvestada, võimaluse koju tagasi pöörduda,“ selgitas siseminister.
Taro nimetas võimalike täiendavate sammudena Venemaaga seotud mõjutustegevuses osalevate isikute väljasaatmist, Eesti kodanike vastutusele võtmist, täiendavaid reisipiiranguid Venemaa kodanikele ning viisapoliitika karmistamist.
Samuti jätkab Eesti koostöös liitlastega Ukrainas Venemaa poolel sõdinud võitlejate rahvusvaheliste piirangute nimekirjadesse kandmist. Ühe täiendava algatusena soovib Taro luua liitlastega üle-euroopalise kahjunõuete registri, kuhu koondataks Venemaa sabotaažiaktide ja muu vaenuliku tegevusega tekitatud materiaalsed kahjud. Registri eesmärk oleks luua alus kahjude hilisemaks sissenõudmiseks Venemaalt.
Taro sõnul peab igal Eesti vastu suunatud rünnakul olema tagajärg ning vaenulikud eriteenistused peavad mõistma, et Eesti ei ole neile soodne tegutsemiskeskkond. Ta rõhutas, et Venemaa tegevus saavutab tegelikult vastupidise tulemuse: Eesti tugevdab oma julgeolekut, tihendab koostööd liitlastega ja jätkab Ukraina toetamist.
LOE KA: Kaalep: kui Milrem Roboticsi süütamise taga on Venemaa, tuleb sellele vastata jõuliselt
