Hollandi erakond Demokraatiafoorum (Forum voor Democratie) on kasvatanud liikmeskonna 80 000 inimeseni ning tõusnud arvamusküsitlustes riigi suurimaks parempoolseks jõuks. Erakonna rahvusvahelise haru juht John Laughland rõhutab, et poliitiline muutus ei sünni üksnes valimistel: FvD rajab oma kooli, kirjastust, toiduühistut ja haridusvõrgustikku, et kujundada pikaajalist kultuurilist ning intellektuaalset mõju.
Hollandi rahvuskonservatiivne erakond Demokraatiafoorum (FvD) on viimase aasta jooksul märkimisväärselt oma toetust kasvatanud. Kui 2025. aasta oktoobris toimunud parlamendivalimistel sai erakond seitse kohta, mis oli juba enam kui kaks korda parem tulemus võrreldes varasemate valimistega, siis viimastes arvamusküsitlustes ennustatakse talle juba ligikaudu 17 kohta. See teeb FvD-st praegu Hollandi suurima parempoolse erakonna.
Ent parlamendikohtade arv ei anna erakonna tegelikust mõjust täielikku pilti. FvD liikmeskond ulatub ligikaudu 80 000 inimeseni, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui valitseval liberaalsel Rahvaparteil Vabaduse ja Demokraatia Eest (VVD). Erakonna kasvav mõju tuginebki eeskätt laiale liikmeskonnale ja organisatsioonilisele võrgustikule, mis ulatub parlamentaarsest poliitikast märksa kaugemale.
Briti konservatiivne autor ja poliitikafilosoof John Laughland, kes juhib erakonna rahvusvahelist haru Forum for Democracy International, selgitas intervjuus väljaandele Remix News, et FvD asutaja ja esimees Thierry Baudet käsitab poliitikat palju laiemalt kui valimistel osalemist ja kohtade võitmist parlamendis.
„Thierry Baudet ei usu poliitikasse kitsas tähenduses. Ta on sügavalt veendunud ning on seda korduvalt avalikult öelnud, et muutused ei sünni üksnes poliitika kaudu. Valimised, parlamenti ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juhtorganitesse pääsemine on ainult osa metapoliitilisest võitlusest,“ rääkis Laughland.
Tema sõnul väljendub see lähenemine erakonna igapäevases tegevuses. FvD on korraldanud seltskondlikke ja poliitilisi üritusi, avanud kirjastuse ning loonud toiduettevõtte, mis vahendab põllumajandustootjate kaupa otse tarbijatele. Tänavu alustas tööd ka erakonna algatatud algkool.
Erakond korraldab kaks korda aastas intensiivseid haridusnädalavahetusi, mida nimetatakse renessansiakadeemiateks. Need ei keskendu Laughlandi sõnul üksnes poliitilise kampaania korraldamisele või valimistehnikatele, vaid hõlmavad ajalugu, filosoofiat ja päevakajalisi küsimusi. Esinejaid kutsutakse eri valdkondadest ning osalejate seas on palju kahekümnendates eluaastates inimesi.
„Me ei õpeta inimestele ainult seda, kuidas postkaste lendlehtedega täita või poliitilisi kampaaniaid korraldada. Me õpetame neile ajalugu, filosoofiat ja tänapäeva maailma mõistmist. Meie sügav veendumus on, et kõige olulisem on metapoliitika. Kultuur on teatavasti poliitika ülesvoolu ning see on väga tugevalt ka meie veendumus,“ ütles Laughland.
Erakonna eesmärk on tema hinnangul kasvatada ühiskonnas oma ideedele soodsat keskkonda juba enne seda, kui avaneb võimalus riiklikku võimu teostada. Nii loodetakse kujundada pikaajaline toetajaskond, kuhu kuuluvad lisaks erakonna liikmetele ka inimesed, kes võivad tulevikus jõuda ühiskondlikult mõjukatele positsioonidele omaenda karjääri kaudu.
„Selleks, et võimu teostada, vajate suurt toetajaskonda väljaspool parlamenti. Vaja on suurt hulka inimesi kogu riigis. Just seepärast korraldame renessansiakadeemiaid – et inimesi ette valmistada,“ selgitas Laughland. Tema sõnul loodetakse, et kümne või kahekümne aasta pärast leidub üle Hollandi inimesi, kes suhtuvad erakonna ideedesse soosivalt ning on selleks ajaks saavutanud oma valdkonnas iseseisva positsiooni.
Rahvuskonservatiivne alternatiiv Geert Wildersile
FvD tõusu taga näeb Laughland ennekõike erakonna selgemat ja terviklikumat ideoloogilist sõnumit. Hollandi parempoolsel poliitikamaastikul konkureerib FvD teiste seas Geert Wildersi Vabadusparteiga (PVV), sellest lahku löönud erakonnaga JA21 ning põllumeeste huve esindava BBB-ga.
Laughlandi hinnangul on Wildersi PVV keskendunud peaaegu täielikult sisserändele ning eeskätt moslemite sisserändele, samas kui FvD käsitleb märksa laiemat hulka ühiskondlikke ja poliitilisi küsimusi.
„FvD-l on palju tugevam intellektuaalne hoiak kui teistel nendel erakondadel. See ei ole tegelikult sugugi populistlik partei, vaid intellektuaalide erakond. Ka selle valijaskond tuleb minu arvates sotsiaalselt kõrgema haridustasemega ühiskonnakihtidest kui Wildersi PVV toetajaskond,“ märkis ta.
Wildersi erakonna populaarsuse langusele on Laughlandi sõnul kaasa aidanud ka partei pikk ajalugu, sisemised lõhed ja osalemine valitsuskoalitsioonis, kus see ei suutnud oma lubadusi ellu viia. Seetõttu otsivad Hollandi parempoolsed valijad uusi alternatiive.
FvD üks oluline eripära on ka vastuseis nii ebaseaduslikule kui ka seaduslikule sisserändele. Erakond hoiatab Laughlandi sõnul nn Suure Asendamise eest. Ta märkis, et hollandikeelne vaste sellele mõistele – omvolking – on Hollandi parlamendis keelatud ning saadikud ei tohi seda seal kasutada, kuigi erakond peab nähtust reaalseks ohuks. Laughland rõhutas, et FvD vastuseis sisserändele hõlmab nii seaduslikke kui ka ebaseaduslikke immigrante.
Ta ise esines juunis Oslos toimunud tagasirändekonverentsil ning püüdis seal analüüsida sisserände struktuurseid põhjuseid. Laughlandi hinnangul peitub neist üks olulisemaid Euroopa kõrgetes tööjõumaksudes.
„Euroopas maksustatakse tööjõudu peaaegu 100 protsendi ulatuses. Kui tahate kellelegi maksta 1000 eurot, peate sisuliselt maksma 2000 eurot. See on jätkusuutmatu maksustamise tase,“ leiab ta. Laughlandi järgi muudavad kõrged tööjõumaksud tööjõu kunstlikult kalliks, mille tagajärjel püüavad valitsused tööjõupuudust leevendada sisserände suurendamisega.
Laughland nimetas seda nõiaringiks: kõigepealt tekitatakse maksupoliitikaga probleem ning seejärel püütakse seda lahendada sisserände abil, mis omakorda toob tema hinnangul kaasa uusi majanduslikke ja ühiskondlikke kulusid. FvD saadikud on parlamendikomisjonides viidanud arvutustele, mille kohaselt on sisserände, sealhulgas varjupaigataotlejate vastuvõtmise, netokulu riigile märkimisväärne.
Võimust eraldatud opositsioon
FvD kasvavat toetust varjutab siiski probleem, mis puudutab mitut Euroopa rahvuskonservatiivset erakonda: teiste poliitiliste jõudude keeldumine nendega koostööd tegemast. Laughlandi sõnul on FvD kogenud sama tõrjumist nagu Alternatiiv Saksamaale (AfD), mille vastu on Saksamaal kujunenud nn tulemüür ehk teiste erakondade poliitiline kokkulepe koostööd vältida.
FvD saavutas Laughlandi sõnul tänavustel kohalikel valimistel häid tulemusi, kuid teised erakonnad ühinesid selle vastu ning erakond ei pääsenud üheski omavalitsuses kohaliku valitsuse koosseisu. Sama võib tema hinnangul juhtuda ka riiklikul tasandil.
„Me näeme praegu Saksamaal, kuidas tulemüür hakkab lagunema, eriti Ida-Saksamaal. Seetõttu loodame, et see murdub ka Hollandis,“ ütles ta.
Samas juhtis Laughland tähelepanu veelgi sügavamale probleemile, mis tema hinnangul piirab valimiste kaudu võimule jõudnud erakondade tegelikku tegutsemisvabadust. Tema sõnul on Euroopa demokraatiates ministrite võim märksa piiratum, kui valijad sageli arvavad.
„Inimesed saavad võimule, asuvad tööle ministeeriumides, kuid nad on ametis, mitte võimul,“ kirjeldas Laughland. Tema väitel on otsustusõigus liikunud ministeeriumidest ja parlamentidest ülespoole Euroopa Liidu institutsioonidesse ning horisontaalselt sõltumatutesse keskpankadesse, kohtuasutustesse ja teistesse ametkondadesse.
Lisaks sellele on tema hinnangul ministeeriumide alalised ametnikud sageli tegelikud võimukandjad, kelle käest poliitilistel juhtidel on raske oma tahet läbi suruda.
„Üks tänapäeva Lääne demokraatiate struktuurseid probleeme on institutsionaalne inerts. Mitmesuguste postmodernistlike doktriinide nimel on võim demokraatlikult valitud institutsioonidelt ära viidud,“ lausus ta.
Seetõttu ei pea Laughland ka FvD võimalikku pääsemist valitsuskoalitsiooni automaatselt lahenduseks. Ta meenutas, et Wildersi erakond osales valitsuses üle aasta, kuid ei suutnud tema hinnangul märkimisväärseid muutusi ellu viia. Ka FvD jaoks oleks koalitsioonis osalemine keeruline, eriti juhul, kui erakonna poliitilised eesmärgid põrkuksid teiste valitsuspartnerite või riigi ametkondade vastuseisuga.
Iisraeli küsimus lahutab Euroopa parempoolseid
Üheks oluliseks erimeelsuste allikaks Euroopa rahvuskonservatiivsete erakondade vahel on kujunenud suhtumine Iisraeli ja Lähis-Ida konfliktidesse. FvD eristub selles küsimuses selgelt Geert Wildersi PVV-st, mis on väljendanud tugevat toetust Iisraelile.
Laughland kinnitas, et FvD suhtub kriitiliselt nii Iraani sõtta kui ka Iisraeli poliitikasse. Ta väljendas pettumust USA presidendi Donald Trumpi suhtes. „Trump tuli võimule lubadusega, et uusi sõdu ei tule, kuid on teinud täpselt vastupidist. Pealegi on ta põhjustanud maailmamajandusele tohutut kahju, sealhulgas Hormuzi väina blokeerimise kaudu,“ ütles Laughland.
Ta rõhutas, et FvD ei jaga Wildersi tingimusteta Iisraeli-meelset hoiakut. „Wildersi kontoris on minu teada Iisraeli lipp ning ta säutsub sageli, et on 100 protsenti Iisraeli poolt. Thierry Baudet on sellele vastanud: „Mina olen 100 protsenti Hollandi poolt.““
Laughlandi hinnangul tekitab Iisraeli küsimus olulisi lahkhelisid ka teistes Euroopa rahvuskonservatiivsetes erakondades. Tema sõnul on Iisraeli esindused püüdnud Euroopa rahvuslikke erakondi oma poliitika toetajateks värvata ning viitas sellega seoses ka 2025. aastal avalikkuse ette jõudnud väidetele Iisraeli saatkondade juhistest suhelda rahvuskonservatiivsete poliitiliste jõududega.
Samas märkis ta, et mitmes erakonnas, sealhulgas AfD-s, eksisteerivad Iisraeli suhtes erinevad seisukohad. FvD-s on tema sõnul kriitilisem hoiak selgelt esindatud ka liikmeskonna seas. Ta tõi näiteks Baudet’ kohtumise Briti immigratsioonivastase aktivisti Tommy Robinsoniga, mille järel kritiseerisid mõned FvD liikmed kohtumist just Robinsoni tugeva Iisraeli-meelsuse tõttu. Baudet vastas toona, et kuigi neil on Iisraeli küsimuses erimeelsusi, ühendab neid sisserände ja suure asendumise vastane hoiak.
Laughland möönis, et Iisraeli-poliitika võib saada oluliseks takistuseks Euroopa parempoolsete erakondade koostööle. Tema arvates on rahvuslikud erakonnad, kes jäävad selles küsimuses neutraalseks või kriitiliseks, praegu pigem vähemuses.
John Laughland on Oxfordi ülikoolis doktorikraadi omandanud Briti konservatiivne autor, ajakirjanik ja poliitikafilosoof. Ta on õpetanud ülikoolides Pariisis ja mujal ning töötanud euroskeptilistes mõttekodades. Alates 2021. aastast õpetab ta poliitikateadust, poliitikafilosoofiat ja ajalugu Prantsusmaal Vendée katoliku instituudis ning alates 2022. aastast juhib FvD rahvusvahelist haru.
