Prantsusmaal on puhkenud uus vaidlus sõnavabaduse piiride üle pärast seda, kui vasakpoolse roheliste partei saadikud Sabrina Sebaihi ja Steevy Gustave ning senaator Akli Mellouli esitasid seaduseelnõud, mis muudaksid Suure Asendamise ja tagasirände (remigratsiooni) mõisted sõnaselgelt osaks vaenu õhutamist käsitlevast kriminaalõigusest. Algatuste kohaselt võiks avalik inimrühma kujutamine ohuna tema päritolu või rahvusliku kuuluvuse tõttu ning üleskutsed selle rühma väljatõrjumiseks või diskrimineerimiseks kaasa tuua kriminaalkaristuse. Eriti ranged karistused on kavandatud valitud poliitikutele ja valimistel kandideerijatele: kuni kolm aastat vangistust ning 75 000 eurot trahvi.
Eelnõud esitati pärast 23. oktoobril Prantsusmaal Yvelines’i departemangus toimunud tulistamist. Trappes’is ja La Verrière’is aset leidnud rünnakus hukkus üks inimene ning seitse sai vigastada. Juhtumit uurib Prantsuse riiklik terrorismivastane prokuratuur, kes käsitleb seda rassistliku ja terroristliku iseloomuga rünnakuna. Kahtlustatav Kevin T. on vaidlustanud kuritegude rassistliku motiivi.
Trappes’i linnapea Ali Rabeh erakonnast Génération.s kutsus 30. oktoobril raadiojaamas France Inter üles muutma Suure Asendamise teooria käsitlemise seadusega karistatavaks. Tema hinnangul pole praegused rassilise vaenu õhutamise vastased õigusnormid piisavad. Rabeh seostas ründaja ideoloogilisi arusaamu avalikus arutelus leviva retoorikaga ning süüdistas Rahvusliitu (Rassemblement National) ründaja ideoloogilises mõjutamises. Linnapea sõnul tuleks vajadusel muuta isegi Prantsusmaa põhiseadust, et selline keeld oleks võimalik kehtestada.
Juba 29. oktoobril esitas senaator Akli Mellouli senatile vastava seaduseelnõu nr 125. Järgmisel päeval esitasid samasisulise algatuse Rahvuskogule roheliste saadikud Sabrina Sebaihi ja Steevy Gustave. Eelnõu ametlik nimetus on „Eelnõu vaenu ning rassistlike ja ksenofoobsete tegudeni õhutavate kõnede vastu võitlemise tugevdamiseks“. Algatuste eesmärk on muuta 29. juuli 1881. aasta ajakirjandusvabaduse seadust, täiendades selle 24. artiklit.
Suure Asendamise ja tagasirände mõisted seadusesse?
Eelnõu kõige olulisem muudatus puudutab avalikku üleskutset diskrimineerimisele, vihkamisele või vägivallale. Seadusesse soovitakse lisada sõnastus, mille järgi võib selliseks üleskutseks pidada ka ütlusi, milles räägitakse ühe elanikkonnarühma asendumisest teisega või tagasirände vajalikkusest ning kujutatakse inimrühma tema päritolu või tegeliku või oletatava etnilise või rahvusliku kuuluvuse tõttu ohuna.
Eelnõu sõnastus läheb veelgi kaugemale: karistatavaks võib muutuda selline retoorika, milles kutsutakse üles vastava rühma väljatõrjumisele või tema diskrimineerivale kohtlemisele, sealhulgas juhtudel, kus kavandatav tegevus võiks kujutada endast elanikkonna sunniviisilist ümberasustamist või deporteerimist.
See tähendab, et seadusesse tahetakse lisada konkreetsed mõisted – „ühe elanikkonna asendamine teisega“ ja „tagasirände vajalikkus“ – kui võimalikud vaenu või diskrimineerimise õhutamise tunnused. Seni on Prantsuse õigus käsitlenud avalikku üleskutset diskrimineerimisele, vihkamisele või vägivallale üldisemalt, sidudes selle inimese päritolu, etnilise kuuluvuse, rahvuse või usutunnistusega.
Eriti oluline on eelnõu teine paragrahv, mille järgi tõuseks selliste tegude eest ettenähtud karistus kolme aastani vangistust ja 75 000 euroni trahvi juhul, kui avalduse esitab avaliku mandaadiga valitud isik või inimene, kes on teatanud kandideerimisest valimistel. Tavakodanikele kehtib praegu avaliku vaenu või diskrimineerimise õhutamise eest juba kuni üheaastane vangistus ja 45 000 euro suurune trahv.
Kavandatakse ka rangemaid meetmeid meediakanalite ja interneti vastu
Seaduseelnõu ei piirdu üksnes üksikisikute võimaliku kriminaalvastutusega. Kolmas paragrahv puudutab audiovisuaalmeedia järelevalvet: korduvate rikkumiste puhul peaks Prantsuse meediaregulaator arvestama rikkumiste kordumist karistuse määramisel. Hindamisel tuleks arvesse võtta rikkumiste raskust ja kestust ning seda, milliseid samme meediakanal nende lõpetamiseks ette võttis.
Neljas paragrahv annaks kohtule võimaluse kohustada internetiteenuse vahendajat eemaldama või blokeerima avalikult kättesaadava sisu, kui jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et see sisaldab eelnõus kirjeldatud õigusrikkumist. Seega puudutab algatus lisaks poliitikutele ja üksikisikutele ka meediakanalite vastutust ning internetis levitatava sisu kättesaadavust.
Eelnõu autorid eitavad, et nende eesmärk oleks keelata poliitilisi arvamusi või luua üldine arvamuskuritegu. „Meie eesmärk ei ole võtta kodanikelt arvamusvabadust, luues arvamuskuriteo. Soovime tagada, et avalikus arutelus väljendatud arvamused ei põhineks vabariiklike võrdsuse ja inimväärikuse põhimõtete süstemaatilisel eitamisel ning et sel viisil säiliks ühiskondlik rahu,“ kirjutasid Sebaihi ja Gustave.
Nende hinnangul ei sünni rassism tühjalt kohalt, vaid kasvab eelarvamustest ja avalikest kõnedest, milles teatavaid elanikkonnarühmi kujutatakse ühiskonna probleemide põhjustajatena või ohuna. Senaator Mellouli nimetas Suure Asendamise ja remigratsiooni käsitlusi rassistlikuks ning ksenofoobseks retoorikaks, mis tema sõnul muudab inimrühmad ühesuguseks ja võib soodustada etnilist segregatsiooni. „Sisserände üle arutlemine on täiesti demokraatlik, kuid elanikkonnarühma häbimärgistamine ei ole,“ ütles ta.
