Venemaa on aastaid levitanud väiteid, nagu kujutaksid Ukrainas tegutsevad bioloogialaborid endast ohtlikku sõjalist programmi. Nüüd on aga rahvusvahelist tähelepanu pälvinud hoopis Venemaal asuv katku-uuringute labor, kus töötanud 28-aastane laborant Daria Šipilova suri pärast rasket ja teadmata päritolu kopsupõletikku. Juhtumiga kaasnesid karantiinimeetmed, Venemaa võimude vastukäivad teated ning toimuva kinnimätsimine.
Šipilova töötas Irkutski katkuvastases uurimisinstituudis, mis tegeleb muu hulgas Yersinia pestis‘e ehk katkubakteri uurimisega. Ta haigestus 2026. aasta septembri lõpus ning suri 2. oktoobril Šelehhovi haiglas. Seejärel hakkasid Venemaa kohalikus meedias levima teated, et laboritöötaja võis nakatuda kopsukatku ehk katku kopsuvormi põhjustava bakteriga laboris aset leidnud õnnetuse tagajärjel. Pärast Šipilova surma paigutati ligikaudu 200 temaga kokku puutunud inimest meditsiinilise jälgimise alla ning katku-uuringute instituudi töötajad eraldati mõneks ajaks laborihoonesse. Karantiinirežiim kehtestati ka haiglates.
Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO) teatas Venemaa, et Irkutski oblastis pole katkujuhtumit registreeritud, kuid WHO nõudis täiendavat teavet, milliseid laborikatseid surnud naisele ja kontaktsetele tehti ning mis põhjustas ulatuslikud ettevaatusabinõud. WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus ütles 7. oktoobril, et organisatsioonil ei ole endiselt juhtunust „täielikku pilti“ ning seetõttu ei ole võimalik teha täismahus riskihinnangut.
Veel enam küsimusi tekitab Venemaa võimude ja riigimeedia käitumine. Irkutski oblasti ametlikud teated vältisid algul sõna „katk“, ehkki piirkonnas rakendati meetmeid, mida kasutatakse eriti ohtlike nakkuste puhul. Burjaatia kuberner Aleksei Tsõdenov kirjutas seevastu, et naine oli surnud katku, kuid muutis hiljem sõnastust kujule „võis surra katku“. Venemaa propagandistlikud ja valitsusmeelsed väljaanded avaldasid juhtumi kohta teateid ning kustutasid neid seejärel. Nii eemaldati muu hulgas Izvestija ja mitme kohaliku väljaande lood, milles räägiti võimalikust kopsukatku puhangust ja isegi võimalikust kriminaalmenetlusest.
Samal ajal jätkas Moskva juhtumi tähtsuse vähendamist. Venemaa tarbijakaitse- ja rahvaterviseamet Rospotrebnadzor teatas, et Shipilova suri „teadmata etioloogiaga kopsupõletikku“ ning tema organismist ei leitud tema tööga seotud mikroorganisme. 8. oktoobril teatas Venemaa, et kontaktsete kontroll on lõpetatud: ligikaudu 5000 analüüsi põhjal ei leitud ohtlikke haigustekitajaid ning väidet teise nakatunud inimese kohta nimetati valeks. Samal ajal on WHO ja USA ametnikud küsinud Venemaalt täiendavaid selgitusi selle kohta, mida täpselt testiti ja miks võimud nii ulatuslikud karantiinimeetmed kasutusele võtsid.
Iroonilisel kombel puudutab juhtum just seda tüüpi asutust, mida Venemaa propaganda on püüdnud kujutada Ukraina puhul pahaendelisena. Moskva on alates 2022. aastast korduvalt väitnud, et Ukrainas tegutsevat USA-ga seotud „bioloogilised sõjalaborid“, kus arendatavat ohtlikke haigustekitajaid. ÜRO teatas aga juba 2022. aastal, et tal ei ole infot ühegi Ukraina bioloogilise relva programmi kohta ning Venemaa ei olnud esitanud oma väidete toetuseks sisulisi ja usaldusväärseid tõendeid. Ukraina bioloogialaborite puhul on tegemist eeskätt tavapärase rahvatervise, nakkushaiguste tuvastamise ja diagnostikaga.
Venemaa enda puhul on aga nüüd reaalselt avalikkuse ette jõudnud olukord, kus katku uurivas laboris töötanud inimene suri raske, täpselt määramata kopsuhaiguse tagajärjel. Venemaa võimud pidid seejärel kasutusele võtma karantiini- ja desinfitseerimismeetmed, kuid samal ajal vältisid avalikkuse ees esialgu haiguse olemuse täpsustamist.
2022. aastal ajakirjas Nature avaldatud paleogeneetiline uuring leidis, et 14. sajandi Musta Surma põhjustanud katkupandeemia varaseim teadaolev lähtekoht oli Kesk-Euraasias, tänapäeva Kõrgõzstanis Issõk-Kuli lähedal asuvas Tšüi orus. 1338.–1339. aasta matmistest leitud inimsäilmete DNA näitas, et seal levinud Yersinia pestis‘e tüvi oli lähedane sellele, millest kujunes välja Euroopasse jõudnud Musta Surma tüvi. Teadlaste hinnangul toetasid leiud seisukohta, et 14. sajandi pandeemia sai alguse Kesk-Euraasia piirkonnast.
