Kaukaasiast pärit tšerkessid ehk adõgee rahvas on küll Venemaa võimu eest pagedes üle maailma laiali pillutatud, kuid muutub järjest enam organiseeritud poliitiliseks jõuks. Ajaloolise kodumaa, rahvusliku identiteedi ja enesemääramise küsimus ei ole tšerkesside jaoks ealeski kadunud. Pöördepunktiks sai 5. oktoobril 2025 Istanbulis toimunud Tšerkessi Rahvusassamblee asutamiskoosolek, kus 65 delegaati esindasid 26 tšerkessi kodanikuühendust seitsmest riigist ning vaatlejad esindasid kokku 31 organisatsiooni. Assamblee juhtkonda kuulub inimesi muuhulgas Türgist, Saksamaalt, Kanadast, USA-st, Hollandist ja Rootsist.
See tähistab tšerkesside rahvusliku liikumise jaoks suurt sammu. Rahvusassamblee juhtide sõnul ei olnud seni olemas organisatsiooni, mis esindaks tšerkesside kogukonda rahvusvahelisel poliitilisel tasandil. Nüüd soovib uus ühendus teha koostööd valitsuste, parlamentide, diplomaatiliste esinduste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning kujundada tšerkesside küsimusest rahvusvaheliselt kuuldava poliitilise ja inimõiguste teema. Assamblee põhikirjas on konkreetselt nimetatud nii ajaloolise kodumaa territoriaalse terviklikkuse, tagasipöördumisõiguse kui ka enesemääramisõiguse kaitsmine.
Tšerkesside tänapäevase poliitilise identiteedi mõistmiseks tuleb vaadata 19. sajandi sündmusi. Vene impeeriumi vallutussõda Põhja-Kaukaasias kulmineerus 1860. aastatel tšerkesside maa hõivamise ja suurema osa elanikkonna küüditamisega Osmanite aladele. Tegemist oli Vene keisririigi koloniaalvallutusega, mis tõi kaasa ühe suurima rahvastiku ümberasustamise Kaukaasia ajaloos. Tšerkesside kogukonnad hajusid Anatooliasse, Lähis-Itta, Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse, samal ajal kui nende ajaloolisele kodumaale jäi alles vaid vähemus.
Moskva suhtes on tšerkesside liikumise positsioon viimastel aastatel muutunud nähtavamaks just seetõttu, et Venemaal on isegi rahumeelne ajaloomälu muutunud tundlikuks teemaks. 2026. aasta mais väljastasid võimud Kabardi-Balkaarias tšerkessi aktivistidele massiliselt hoiatusi, et nad ei osaleks 21. mai mälestusüritustel, millega meenutatakse Vene-Tšerkessi sõja lõppu ja selle tagajärgi. Tšerkessi rahvuslaste andmetel peeti 2025. aasta samalaadsel rongkäigul Naltšikis kinni vähemalt kaheksa inimest ning neile määrati arestid. 2026. aasta hoiatusi põhjendati muu hulgas loata avalike ürituste korraldamist puudutavate sätetega.
Samal ajal säilitavad tšerkessid oma rahvuslikku eneseteadvust keele, ajaloomälu, sümbolite ja organisatsioonide kaudu. 2026. aasta märtsis avaldatud Türgi tšerkesside uuring näitas, et kogukonnal on endiselt tugev identiteedi- ja kultuuriteadlikkus, kuid samal ajal kasvab mure emakeele kadumise ning selle üle, kas nooremad põlvkonnad suudavad kultuuripärandit edasi kanda. Vanemates põlvkondades on tšerkessi keele oskus märksa tugevam kui noorte seas.
Tšerkessi Rahvusassamblee tahab luua ülemaailmse koostöövõrgustiku, suurendada tšerkesside poliitilist teadlikkust ja kujundada organisatsioonilise jõu, mis suudaks rahvusvahelisel tasandil nende õiguste eest kõnelda. Assamblee soovib kujundada tšerkessidele olukorra, kus nad saaksid ajaloolisel kodumaal säilitada oma rahvusliku olemasolu ja osaleda oma tuleviku üle otsustamises. Organisatsioon on samal ajal pöördunud ka Venemaa tšerkessi vabariikide juhtide poole ning pakkunud koostööd kultuuri, hariduse ja keele säilitamisel.
