Saaremaal Laimjala lähedal asuv ajalooline Kahtla koolimaja võib järgmisel aastal kaduda. Kevadel lõppes hoones koolipidamine ning uus õppeaasta algas Laimjala mõisakoolis. Nüüd plaanib Saaremaa vald seni kooli ja lasteaiana kasutatud hooned 2027. aasta jooksul lammutada.
„Vallavalitsuse praeguse plaani kohaselt Kahtla koolihoonet edaspidi ei köeta ning nii endine kooli- kui ka lasteaiahoone lammutatakse 2027. aasta jooksul,“ ütles Saaremaa abivallavanem Kristjan Tamm ajalehele Saarte Hääl.
Lammutamise kavatsus puudutab aga hoonet, millel on märkimisväärne arhitektuuriline väärtus. 1939. aastal avatud Kahtla koolimaja on tolleaegse esindustraditsionalismi näide, mille esteetikas ja proportsioonides avalduvad sõjaeelse Eesti Vabariigi rahvusliku ehituskunsti iseloomulikud jooned. Niisugused hooned moodustavad olulise osa Eesti iseseisvusaja arhitektuuripärandist.
Hoone saatusele juhtis tähelepanu MTÜ Laimjala Loodussõprade Selts, kes pöördus Saaremaa vallavalitsuse poole ettepanekuga arutada tühjaks jäänud koolimaja tulevikku. „Me oleme huvitatud Kahtla koolimaja väärikast tulevikust, mitte selle mahalõhkumisest,“ põhjendas seltsi juhatuse liige Kaja Sepp pöördumist.
Pärast valla kavatsusest teada saamist sekkus arutellu ka Muinsuskaitseamet. Amet palus Saaremaa vallal lammutamisega mitte kiirustada ning kaaluda võimalusena hoone müümist. Muinsuskaitseameti hinnangul on ajalooline koolihoone hästi säilinud ega ole avariiline.
Muinsuskaitseamet pöördus vallavalitsuse poole pärast seda, kui sai ajakirjandusest teada, et vald kavandab Kahtla koolihoone lammutamist. Tegemist ei ole hoonega, mis tuleks vältimatult ohutuse tõttu eemaldada, vaid säilinud ajaloolise ehitisega, millele nähakse alternatiivina ka võõrandamist.
Ühelt poolt soovib vald vabaneda tühjaks jäänud hoone ülalpidamiskuludest ning mitte jätkata selle kütmist. Teisalt on tegemist Eesti Vabariigi varasema ehituspärandi näitega, mille saatus ei pruugi piirduda üksnes kohaliku omavalitsuse majandusliku otsusega.
Koolimaja tühjaksjäämine ei tähenda iseenesest, et selle ainus võimalik tulevik on lammutamine. Muinsuskaitseameti ettepanek müüa hoone jätab võimaluse leida sellele uus kasutus ja säilitada ehitis ka eraomaniku või mõne kohaliku algatuse kaudu.
Kahtla koolimaja puhul on seetõttu praegu otsustamisel mitte ainult ühe kasutusest välja langenud vallavara saatus, vaid küsimus sellest, kuidas suhtutakse Eesti 1930. aastate arhitektuuripärandisse. Hästi säilinud ja arhitektuuriliselt iseloomulikku sõjaeelse vabariigi hoonet on pärast lammutamist tagasi saada võimatu.
