Austria parlamendis tehtud arupärimise käigus tuli ilmsiks, et riik on alates 2022. aastast kandnud Euroopa Liidu Euroopa Rahurahastusse umbes 170,4 miljonit eurot. 2026. aastal moodustasid sellesse fondi tehtud maksed juba 42,04 miljonit eurot ehk 96,8% Austria kaitseministeeriumi tänavustest rahvusvahelistest panustest. Austria 2026. aasta eelarves oli selleks algselt ette nähtud 25 miljonit eurot. Need arvud tulid avalikuks vastuses arupärimisele, mille esitas Austria Vabaduspartei (FPÖ).
Euroopa Rahurahastu ei rahasta aga üksnes Ukrainat. Euroopa Liidu ametlikud dokumendid näitavad, et selle kaudu antakse sõjalist abi ja varustust ka Aafrika riikide relvajõududele. Rahastust on kasutatud näiteks Ghana, Keenia, Mali, Nigeri, Somaalia ja Rwanda toetamiseks. Mitmes riigis nende seast on võimul sõjaväehuntad ning toimub tihe koostöö Venemaaga. Samal ajal kirjeldab Euroopa Parlamendi värske ülevaade otsesõnu Mali, Burkina Faso ja Nigeri sõjaväelist võimu, süvenevat džihadistlikku vägivalda ja Venemaa-orientatsiooni.
Raha ei lähe sealjuures alati üksnes väljaõppele. Euroopa Liit on näiteks 2026. aasta mais otsustanud anda Benini relvajõududele varustust, mis on kavandatud surmava jõu kasutamiseks, ning juunis eraldas Egiptuse relvajõududele 20 miljonit eurot sõjalise võimekuse tugevdamiseks.
Austria panustab samal ajal sellesse süsteemi miljoneid eurosid olukorras, kus tema enda relvajõudude varustamise ja laskemoonavarude puudujäägid on olnud aastaid avaliku arutelu teema. Austria parlamendis on kaitseväe relvastuse nappust käsitletud otseselt probleemina ning opositsioon on juhtinud tähelepanu vastuolule, et riigil napib raha oma kaitsevõime arendamiseks, kuid välisriikide sõjaliste võimete toetamiseks leitakse kümneid miljoneid eurosid.
Lisaks sõjalisele rahastamisele on Austria maksnud alates 2020. aastast umbes 5,28 miljonit eurot Rahvusvahelisele Korruptsioonivastasele Akadeemiale, sealhulgas kolm 500 000 euro suurust niinimetatud üleminekutoetust. Veel üks tähelepanuväärne väljamakse on 498 000 eurot Hispaania luureteenistusele CNI, mis on Austria parlamendile esitatud andmetes märgitud kohustusliku panusena.
Samuti kulutas Austria välisministeerium 107 638 eurot Euroopa Välissuhete Nõukogu ECFR-i Viinis toimunud aastakohtumise korraldamiseks. Raha läks ruumide, toitlustuse, protokolli ja logistika peale; otsest rahalist vastutasu Austriale ei tekkinud. ECFR-i enda kirjeldusel osalevad selle kinnisel aastakohtumisel Euroopa poliitika ja välispoliitika mõjukad otsustajad.
