Tartus esitleti reedel esimest tänapäevast võru keele grammatikat, mis kirjeldab võru keele struktuuri ja hääldust erinevates kõnelemise piirkondades.

Teose on välja andnud Võru Instituut ning koostanud Võru Instituudi grammatika teadur ja Tartu Ülikooli eesti keele lektor Helen Plado. Selle valmimine võttis aega üheksa aastat. Eelmine võru keele grammatika ilmus Ferdinand Johann Wiedemanni sulest aastal 1864.

Raamatu kirjutamisel on kasutatud olemasolevaid uurimusi, nende puudumisel Tartu Ülikooli eesti murrete korpust, võru keelenäiteid sisaldavaid tekstikogumikke ja tänapäevast keelt sisaldavaid Võru Instituudi koostatud korpuseid.

Grammatikas on lähtutud eelkõige Rõuge, Vastseliina ja Põlva kihelkonna keelekasutusest ja ka võru standardkeelest, kuid esitatud on ka ohtralt näiteid ja märkusi võru keele grammatika piirkondliku varieerumise kohta. Võimaluse korral on kirjeldatud ka keele põlvkondlikku varieerumist.

Uue grammatika kirjutamisel on peetud silmas eri sihtrühmi. Kindlasti on raamatut huvitav lugeda juba võru keelt oskaval inimesel, kellele grammatika pakub nii laiemat üldpilti kui ka huvitavaid detaile. Võru keele õpetajad leiavad ohtralt tabeleid ja jooniseid, aga ka seletusi ja näiteid, mida õppetöös kasutada. Samas pakub grammatika tuge ja vajalikke seletusi võru keele (ise)õppijale. Keeleteadlased ja teised võru keele huvilised saavad tutvuda huvitava uue teabega seni kirjeldamata võru keele valdkondade kohta.

Grammatika on küllaltki klassikalise ülesehitusega. See sisaldab peatükke hääldusõpetuse, tüvevahelduse, vormiõpetuse, sõnamoodustuse ja lauseõpetuse teemal. Olenevalt eri valdkondade varasemast uuritusest on peatükid eri detailsusastmega: põhjalikem ja mahukaim on vormiõpetuse peatükk; lauseõpetuse peatükis on aga kirjeldatud vaid keskseid teemasid.