Iisraeli üks suuremaid uudisteportaale Ynet avaldas mai lõpus erakordselt otsekohese loo Ameerika Ühendriikide ühe mõjukaima Iisraeli-meelse lobiorganisatsiooni AIPAC (American Israel Public Affairs Committee) tegevusest, kirjeldades, kuidas organisatsioon kasutab üha suuremaid rahasummasid USA valimistel Iisraeli suhtes kriitiliste poliitikute tõrjumiseks. Yneti USA-korrespondendi Tzippy Shmilovitzi hinnangul on AIPAC viimastel aastatel liikunud traditsioonilisest lobitööst otsese valimispoliitika suunas.
Artikli üks keskseid näiteid on Kentucky vabariiklasest kongresmeni Thomas Massie hiljutine kaotus partei eelvalimistel. Massie oli viimase aasta jooksul muutunud Donald Trumpi teravaks kriitikuks ning väljendanud vastuseisu nii USA sõjale Iraaniga kui ka Iisraelile antavale abile. Ynet kirjutas, et Massie sattus konflikti AIPAC-iga ning et tema vastu kulutati eelvalimiste eel AIPAC-i ja teiste Iisraeli-meelsete organisatsioonide poolt üle üheksa miljoni dollari. Lisaks suunasid Trumpi toetajad Massie vastaskampaaniasse umbes seitse miljonit dollarit.
Yneti käsitluses oli Massie kaotuses seega kaks jõudu: Trumpi otsene vastuseis ja AIPAC-i rahaline kampaania. Artiklis märgitakse koguni, et Massiel „ei olnud mingit võimalust”, kuna ta oli sattunud vastamisi Washingtoni ühe kõige võimsama poliitilise organisatsiooniga.
Massie ise oli enne valimisi tõstatanud küsimuse, kas Iisraeli-meelne lobitöö võib mõjutada USA kongressivalimisi sellisel määral, et kõrvaldada ametist poliitik lihtsalt seetõttu, et too on Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu poliitika suhtes skeptiline. Pärast kaotust viitas Massie talle omases teravas stiilis, et tema vastase leidmine oli keeruline, sest too oli „justkui Tel Avivis”.
Yneti kirjeldusel oli AIPAC aastakümneid klassikaline lobiorganisatsioon, mis töötas mõlema USA suure parteiga ning püüdis poliitikuid mõjutada kohtumiste, lobitöö ja Iisraeli-visiitide kaudu. 2021. aastal otsustas organisatsioon aga taktikat järsult muuta. 2022. aasta kongressivalimiste eel loodi kampaaniakomitee AIPAC PAC, mis võimaldas hakata poliitikute kampaaniatesse otse raha suunama, ning United Democracy Project ehk UDP, mis võib koguda ning kulutada väga suuri summasid kandidaatide toetuseks või nende vastu.
„AIPAC mõistis, et traditsioonilised lobitöö meetodid ei ole enam tõhusad,” kirjutab Shmilovitz. Tema sõnul jõudis organisatsioon järeldusele, et Iisraeli-meelse kongressi säilitamiseks tuleb kasutada agressiivset rahalist jõudu ning püüda Iisraeli suhtes kriitilisi kandidaate lüüa juba partei eelvalimistel. Yneti hinnangul muutis see AIPAC-i klassikalisest huvirühmast üheks USA valimiste mõjukaimaks tegijaks. Samal ajal olevat organisatsiooni tegevus muutunud järjest enam seotuks Netanyahu valitsuse ja vabariiklastega.
Yneti enda esitatud andmetel on AIPAC alates 2022. aasta vahevalimistest kulutanud Demokraatliku Partei eelvalimistel rohkem kui 221 miljonit dollarit. Artiklis märgitakse ka, et organisatsioon tegutseb mõnikord erinevate nimede all tegutsevate rühmituste kaudu, sest AIPAC-i kaubamärk on muutunud mõnes poliitilises keskkonnas „mürgiseks”.
Ynet toob näiteks Missouri demokraadi Cori Bushi ja New Yorgi demokraadi Jamaal Bowmani, kelle vastu AIPAC-i tegevusega seotud organisatsioonid kulutasid eelmistel valimistel kokku enam kui 23 miljonit dollarit. Mõlemad olid olnud USA Iisraeli-poliitika ja Iisraelile antava sõjalise abi häälekad kriitikud ning mõlemad kaotasid oma eelvalimised.
Samuti osales AIPAC enam kui miljoni dollari ulatuses Oregonis toimunud demokraatide eelvalimistel, toetades kongresmen Maxine Dexteri vastast progressiivset kandidaati. Ynet märgib samas tähelepanuväärset vastuolu: Dexter oli varem AIPAC-i toetust saanud, kuid asus seejärel nõudma Iisraelile suunatud ründerelvade tarnete peatamist ning toetas seaduseelnõu, mis seaks USA relvamüügi Iisraelile sõltuvusse teatud inimõiguste tingimustest.
Veelgi kõnekamaks peab Ynet New Jersey eelvalimisi, kus AIPAC kulutas rohkem kui kaks miljonit dollarit Tom Malinowski vastu. Malinowski oli öelnud, et Iisraelile ei tohiks anda tingimusteta veksleid. Ta kaotas, kuid AIPAC-i jaoks pöördus tulemus osaliselt vastupidiseks, sest võitjaks osutus veelgi Iisraeli-kriitilisem kandidaat Analilly Mejia.
Kui varasem AIPAC püüdis veenda ametis olevaid poliitikuid Iisraelile soodsas poliitikas, siis praegu suunatakse järjest rohkem ressursse kandidaatide endi valimissaatusesse. Poliitikuid, kes peavad Iisraeli suhtes kriitilist joont, püütakse lüüa juba eelvalimistel, enne kui nad jõuavad Kongressi pääseda. Seda strateegiat kirjeldab Ynet ise otseselt kui rahalise jõu kasutamist Iisraelimeelse Kongressi säilitamiseks.
