Advokaadibüroo Namm vandeadvokaat Kristjan Tuul pöördus riigi peaprokuröri poole, et saada selgust, kas uurimisasutustes on kasutatud praktikat, mille käigus on teenuse- ja sidepakkujatelt küsitud inimeste e-postkastide sisu ilma kohtu loata ning kas selline tegevus võis olla laiem probleem kui üksikud juhtumid.
Pöördumise ajendiks on Riigikohtu lahendid, mille kohaselt kriminaalmenetluses ei ole uurimisasutusel õigust nõuda teenusepakkujalt kahtlustatava e-postkasti sisu välja ilma kohtu loata. Tuule hinnangul vajab seetõttu selgitamist, kui ulatuslikult sellist praktikat varem kasutati ja kas riik on kontrollinud selle tagajärgi.
Tuul esitas sama küsimuse esmalt siseministeeriumile. Ministeerium leidis, et tal puudub võimalus teha kirjeldatud küsimuses teenistuslikku järelevalvet ning soovitas pöörduda prokuratuuri poole. Tuul leidis seepeale, et ministeerium oli tema tõstatatud probleemi liiga kitsalt mõistnud, ning esitas uue pöördumise. Ka pärast seda soovitas siseminister pöörduda riigiprokuratuuri poole.
Nüüd ongi Tuul pöördunud riigi peaprokuröri poole.
Taustal on kriminaalasi, milles Toomas Tamme, Küllike Nammi ja Kalev Kangurit süüdistati kelmuses. Kõik kolm mõisteti nii maa- kui ka ringkonnakohtus õigeks ning Riigikohus jättis varasemad lahendid põhiosas muutmata. Menetluse käigus küsis kaitsepolitseiamet Telialt välja Tamme e-postkasti sisu aastatest 2015–2018.
Riigikohus leidis, et uurimisasutustel ei olnud õigust nõuda teenusepakkujalt inimese e-postkasti sisu välja ilma kohtu loata. Samuti juhtis kohus tähelepanu, et välja küsitud oli kogu e-postkasti sisu, mitte üksnes konkreetse kahtlustuse ajavahemiku või muude asjakohaste asjaoludega piiratud teave.
Tuul peab eriti oluliseks Riigikohtu otsuse punkti, milles kohus märkis, et kirjeldatud tegevus võis olla uurimisasutuste tavapärane praktika. „Praktiseeriva advokaadina pean äärmiselt murettekitavaks olukorda, kus jõustunud kohtulahenditest nähtub, et isikute eraelu ja sõnumisaladust puudutavaid andmeid kogutakse ulatuslikult ning ilma seadusest tuleneva õigusliku aluseta,“ ütles Tuul.
Prokuratuurile esitatud pöördumises küsibki Tuul, kas prokuratuurile on teada, et kohtueelses menetluses kasutati praktikat nõuda teenusepakkujatelt e-postkastide sisu ilma kohtu loata. Samuti soovib ta teada, kas prokuratuur käsitleb riigikohtu kirjeldatud juhtumit üksikjuhtumina või peab võimalikuks, et tegemist võis olla laiemalt kasutatud menetluspraktikaga.
Lisaks küsib Tuul:
- kas prokuratuur algatas pärast riigikohtu lahendit või varasemaid kohtulahendeid sisekontrolli;
- kas uurimisasutustele anti juhiseid e-postkastide ja muude elektrooniliste andmete väljanõudmise kohta;
- kas on analüüsitud, kui paljusid varasemaid kriminaalmenetlusi võis selline praktika puudutada;
- kas kavatsetakse kontrollida varasemalt kogutud tõendite õiguspärasust;
- kas prokuratuur peab vajalikuks anda täiendavaid juhiseid side- ja teenusepakkujatelt andmete küsimiseks;
- ning kas süsteemse rikkumise tuvastamisel tuleks algatada distsiplinaar- või muid kontrollimenetlusi.
Need küsimused puudutavad otseselt riigi võimet tagada, et uurimisasutuste käsutuses olevad ulatuslikud digitaalsed andmed oleksid kogutud seaduses sätestatud tingimustel.
Tuule hinnangul ei ole riik seni probleemiga piisavalt tegelenud ning vastutus kipub erinevate asutuste vahel liikuma. Advokaat märgib, et prokuratuur ei saa alustada kaitsepolitseiameti üle teenistuslikku järelevalvet – seda peab tegema siseministeerium. Samal ajal vastutab prokuratuuri teenistusliku järelevalve eest riigi peaprokurör.
„Riik ei tegele antud teemaga ning ei soovi vastutust võtta,“ ütles Tuul.
Tema sõnul on olukord problemaatiline ka seetõttu, et justiits- ja digiministeerium teostab küll teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle, kuid seadus ei võimalda ministeeriumil sisuliselt kontrollida prokuratuuri tegevust kohtueelses kriminaalmenetluses. Seetõttu otsustas Tuul pöörduda riigi peaprokuröri poole, kellele prokuratuuriseadus annab prokuratuuris teenistusliku järelevalve pädevuse.
Prokuratuuri avalike suhete talituse juhataja Helen Uldrich kinnitas ERR-ile, et Tuule selgitustaotlus on prokuratuurile esitatud. Tema sõnul töötavad prokurörid praegu materjaliga ja seadusest tulenevalt vastatakse sellele 15 tööpäeva jooksul.
