Pärast Bashar al-Assadi režiimi langemist 2024. aasta detsembris on Süüriasse naasnud umbes 1,5 miljonit inimest – pagulasi Türgist ja Liibanonist, aga ka Euroopas ja Pärsia lahe riikides elanud süürlasi. Paljud neist ei oodanud kunagi tagasipöördumist, kuid olukorra rahunemine kodumaal avas ukse uuele peatükile. See positiivne liikumine näitab, et kodumaa taastamine võib pakkuda tähendust ja võimalusi, mida välismaal ei leidu, ning võiks olla eeskujuks ka teistele Euroopasse tulnud immigrantidele.

Üks inspireeriv näide on 33-aastase Yasseen Tasabehji perekond. Nad kolisid 2010. aastal Kanadasse Mississaugasse, ehitasid seal üles hea elu ja pidasid Süüria peatükki lõppenuks. Kui mässulised 2024. aasta lõpus Aleppo, Hama ja Homsi vallutasid ning Assadi perekond Moskvasse põgenes, tekkis perel uus tunne. „Pandora laegas avanes,“ rääkis Tasabehji uudistekanalile al-Jazeera.

2025. aasta aprillis külastasid nad Damaskust, nägid riiki, mis vajab kõike, ja otsustasid jääda. Juulis kolisid õed-vennad püsivalt Süüriasse ning avasid Mezzeh’ linnaosas ronimissaali. Seal korraldavad nad programme noortele, et kasvatada eneseusku, luua kogukonda ja muuta Süüria noortele atraktiivseks. „Näeme, et noortel pole võimalusi ega tervislikke kogukondi. Meie eesmärk on teha Süüria selliseks, et nad näeksid siin tulevikku,“ ütles Tasabehji.

Tagasipöördujad seisavad silmitsi majanduslike raskuste ja 216 miljardi dollari suuruse ülesehitamise vajadusega, kuid uus valitsus on töötanud sanktsioonide tühistamise nimel ning optimism on paljudes peredes olemas. Tasabehji pere näide – edukad inimesed, kes toovad oskused ja energia koju tagasi – näitab, et naasmine võib olla mitte ainult isiklik valik, vaid ka panus riigi taastamisse.

Sama teed võiksid valida ka teised Euroopas elavad immigrandid: kui kodumaal olukord paraneb, võib seal leida suurema eesmärgi ja võimaluse aidata oma rahvast, selmet jääda võõrsile.

LOE KA: Tagasiränne: paljud afroameeriklased leiavad Aafrikas taas oma juured ja kodumaa