Vandeadvokaat Carri Ginteri hinnangul on politsei rikkunud õigusriigi põhimõtteid, kui alustas väärteomenetlust mehe suhtes, kes kandis Sinimägede kaitselahingute mälestussündmusel mütsi, millel olev sümbol sarnanes Saksa sõjaväe (Wehrmachti) embleemiga. Tippjurist rõhutab, et sümboolika olemasolu ei ole Eestis keelatud ning politsei protokollid on õiguslikult vigased.
Möödunud nädalavahetusel toimunud mälestusüritus Grenaderimäel kulges politsei teatel üldjoontes rahulikult. Ometi tuvastas Narva patrulltalituse juht Silver Pälsing ühe osaleja – 74-aastase spordientusiast Kaarel Schmidti –, kelle nokamütsil oli kujutis, mis politsei hinnangul sarnanes Wehrmachti embleemile (kotkas haakristiga küünte vahel). Politsei alustas mehe suhtes väärteomenetlust karistusseadustiku § 151 alusel, mis keelab sümbolite avaliku eksponeerimise, mida võib käsitada sõjalise agressiooni või sõjakuritegude toetamise või õigustamisena.
Schmidt meenutas, et pärast ürituse lõppu läks ta suppi sööma, kui politseiuurija palus tal koolimaja taha kaasa tulla. Müts, mille kinkis talle tankikomandör Otto Carius (1922–2015) – mees, kes 1944. aastal Narva rindel Saksa vägede koosseisus Eestit Punaarmee vastu kaitses –, võeti politsei kätte. Cariuse mälestusteraamat „Tiigrid poris“ on ilmunud ka eesti keeles. „Selle mütsi kinkis mulle tankikomandör Otto Carius. Müts jäi politseiuurija kätte ja ootab kohut,“ ütles Schmidt.
Sündmuste käik mõjus eakale mehele raskelt. Paar aastat tagasi infarkti läbi elanud Schmidt, kellel on südamestimulaator, tundis ennast järsult halvasti. Politseinikud kutsusid kiirabi ning mees viidi haiglasse Tallinnasse.
Vandeadvokaat Carri Ginter, kes on ise olnud nn vaenusümboolika paragrahvi sünniloo juures ja juhib praegu Jean Monnet’ õppetooli Tartu Ülikoolis, kritiseeris politsei tegevust teravalt. Facebookis kirjutas Ginter: „Politsei tõlgendab vaenusümboolika paragrahvi valesti! Minu poole on pöördutud ka eelmistel aastatel sama üritusega seoses. Lugesin toonased väärteoprotokollid läbi ja need olid õiguslikult vigased. Sümboolika olemasolu ei ole Eestis keelatud. Selle kasutamine teatud viisil, mida tuleb siis väärteoprotokollis kirjeldada, võib olla keelatud. Protokollides, mida mulle mäidati need põhjendused puudusid. Nii on neid inimesi karistatud ebaseaduslikult. Ehk haakristi või viisnurgaga mütsi kandmine ei ole väärtegu.“
Ginter toonitas, et paragrahv sündis algselt Ukraina põgenike kaitseks, kuid praegu venitatakse seda „kummina mugavusest“. „See ei ole õigusriigile kohane käitumine. Nii tulebki peljata uusi paragrahve, sest neid hakatakse praktikas kuritarvitama,“ kirjutas ta. Tema sõnul ei ole pelgalt see, et midagi avalikult kantakse, piisav, et lugeda käitumist sõjalist agressiooni toetavaks.
Sarnased probleemid on Sinimägede üritusel kordunud. 2024. aastal peatas politsei Eesti Leegioni Sõprade Klubi liikmeid, sh Paul Maitla tütart Kai Brauerit, nende särkidel olnud embleemide pärast. Klubi selgitas toona, et pealuu ja Vabadusrist seostuvad Eesti vabadusvõitlusega. Samad särgid olid ka tänavu osalejatel seljas ega tekitanud enam küsimusi.
Enne ürituse algust kontrollis politsei mõnede naiste dokumente, mis osalejatele tundus ootamatu. „Mina ei näidanud. Küsisin, mis alusel nad seda nõuavad, ütlesid, et neil on reid. Vanemad prouad ehmatasid ära,“ kirjeldas üks naine. Osad keeldusid dokumente näitamast, teised andsid näiteks represseeritu kaardi.
Ginter, kes on Soraineni partner, Euroopa õiguse dotsent, Prantsuse saatkonna avocat-conseil ning pälvinud 2024. aastal presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi, rõhutab, et politsei praktika õõnestab usaldust õigusriigi vastu. Kui seadusepügalat tõlgendatakse laialivalguvalt ja protokollides puuduvad konkreetsed põhjendused, karistatakse inimesi ebaseaduslikult – eriti ajaloolistel mälestusüritustel, kus sümbolid seostuvad Eesti kaitselahingutega, mitte agressiooni toetamisega.
